Nagu traditsiooniks juba saanud, siis on meil kombeks võtta aasta kokku Portaili iga-aastaste menuklugudega. Kui seni oleme välja toonud viis aasta enim loetud lugu, siis tänavu oli selliseid lugusid, mille loetavus teistest peajagu üle, lausa seitse.

Moe- ja ostumaanidele läks loomulikult enim korda uudis sellest, et ARKET avab Tallinnas oma poe. Maikuus see esinduskauplus tõesti avatud sai, Viru Keskuses ja ühe väärika avapeoga ühes. Samuti sai palju loetavust meie südavusine artikkel “25 ALLAHINDLUSPÄRLI meie lemmikutelt Skandinaavia brändidelt”, mis näitab, et ka Portaili lugeja ei ütle ühest heast sooduspakkumisest ära.

On olnud puhas rõõm näha, kuidas elatakse kaasa ka kodumaistele tegijatele ning nende saavutustele. Olgu selleks Piret Reinsoni tõlgitud raamat „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“ või Goldtime’i looja Indrek Peterson oma abikaasale pühendatud teemantehete bränd Side by Side. Või hoopis Kristel Saal-Engmani ja Reio Engmani poolt Haapsalus avatud Hans Hubert Villa. Lubame, et jätkame taoliste virtuaalsete aplausidega ka 2024. aastal.

Püstijalu võime aga aplodeerida Portaili kaasautorile Ester Kannelmäele, kelle sulest ilmunud Maison Beastist rääkiv “Ühe maailmavallutuse start” kinkis meile kõigile esireakoha, et saaksime jälgida ühe kodumaise brändi esimesi avalikke samme. Ning loomulikult tema ilustamata ja aus artikkel Tallinn Fashion Weekist, mis “murdis interneti” ja algatas lugematul hulgal diskussioone – omajagu toetavaid, parajalt ka kritiseerivaid, aga lõppkokkuvõttes meie moeskeenele vägagi vajalikke. Aitäh sulle, Ester! 

Aitäh ka teile, head Portaili külastajad – lugemast, jagamast ja kaasa mõtlemast ning mis muud kui järgmiste väärikate lugudeni aastal 2024!

Selja taha jääval aastal ilmus Portailis hulganisti nii silmi kui meeli paitavaid lugusid, millest nii mõnedki said suurema tähelepanu osaliseks kui teised. Nagu traditsiooniks on saanud, võtame tänagi aasta kokku ja anname meie 2024. aasta enim loetud artiklitele veel ühe virtuaalse aplausi.

Oleme seda isegi mõned korrad valju häälega välja öelnud ja meie tänavused enimloetud artiklid kinnitavad seda veelgi. Portail ei ole enam pelgalt moeportaal, vaid elustiiliväljaanne, kus lisaks sellele, mis parasjagu toimub Eesti disainimaastikul, maailma moelavadel, ilumaailma telgitagustes, aga ka kohalike – ja ehk ka mitte nii kohalike – andekate inimeste elus, on üha rohkem põimitud ka paras annus elustiiliteemasid, alates reisimisest, toidust kuni kultuuri ja aktuaalsete arvustusteni välja.

Nii olemegi saanud vastata küsimustele “Kust saab Tallinna parimat brunch’i?” ja “Mis toimub Iittalaga?” – just need kaks artiklit troonisid tänavust populaarsemate lugude esiviisikut. Moeteemadest rõõmustas meie lugejaid enim uudis, et kodumaine disainerrõivaste laenutusplatvorm Rentalier lansseeris teenuse, mis pakub võimalust oma rõivaid Rentalieri platvormil välja laenutada – kestlikumad moevalikud ja lisatulu teenimise võimalus ühes. Iluteemadest pakkusime aga enim inspiratsiooni loos “15 soengut algavaks pidude hooajaks”.

Novembris Portaili peatoimetaja Aljona Eesmaa sulest ilmunud avameelne “See ei ole küll tavapärane Portaili teema, aga…” tõestas aga, et ka sellised teemad puudutavad paljusid ning loodetavasti aitab Aljona kogetud õppetund tulevikus vältida mõnda samavõrd tõsist olukorda.

Aitäh teile veelkord, head lugejad – lugemast, jagamast, hoolimast – ning järgmiste lugudeni aastal 2025!

Pean seekordset sissekannet alustama vabandusega kõigi lugejate ees, kes on möödunud nädalal Portaili külastanud — ja siin on valitsenud vaikus. Ma näen, et teid oli palju, ning olen igaühe eest teist jätkuvalt äärmiselt tänulik.  

Põhjus, miks Portailis aeg nädalaks seisma jäi, peitus minu haigestumises. Täpsemalt, minu tervise ootamatus halvenemises. Olin köhinud juba nädalaid, kuid jätkasin igapäevaseid töid ja toimetusi, sest enesetunne tundus ju üldiselt hea. Tulemus? 10. novembri õhtupoolikul, peale paaritunnilist sisemist monoloogi stiilis “Ah, mis nüüd mina…”, kutsusin esimest korda elus endale kiirabi. Mul tõusis palavik ja hingamine muutus ohtlikult raskeks. Erakorralise meditsiini osakonnas leiti minu kehast nii COVID, bakteriaalne infektsioon kui ka kopsupõletik. Järgnes nädal (!) intensiivset ravi Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja sellele rahulikus tempos taastumine kodus.  

Miks asi nii kaugele läks? Ausalt öeldes ei ole ma harjunud haige-haige olema. Haigla raviarstki naljatas, et olen kõige igavama haiguslooga patsient — haiglas olen käinud vaid sünnitamas ja tõsiseid haigusi pole varem olnud. Samuti olen ma tänaseks omandanud suurepärased oskused kõikvõimalike külmetuste ravimiseks: supid, mahlad, eliksiirid, vitamiinid ja toidulisandid. Pole ime, et suutsin kõnealust eskalatsiooni nii pikalt edasi lükata. Seekord polnud tegemist aga tavalise külmetusega. Kahjuks taipasin seda alles liiga hilja, sest tähtajad, sündmused ja pere tundusid köhast tähtsamad. Olge teie targemad kui mina.

Kui küsite, miks ma varem arsti juurde ei läinud, siis tegelikult läksin. Esialgu ei leitud aga midagi, mis väärinuks erilist tähelepanu. Mõne päeva pärast oli olukord aga drastiliselt muutunud.  

Täna olen kodus tagasi ja mõistan, kui habras on tervis. See õppetund tuli valusalt, kuid seda mõjusamalt.  

Ja veel, kaks kummalist asja, mis juhtusid vahetult enne mu haiglasse sattumist:

Mu käekell jäi seisma.  

Minu isale helistati petukõnega, mis algas sõnadega: “Tere, teie tütar on haiglas.”

Universum, sa töötad müstilistel viisidel.  

Minu suurim lugupidamine ja tänu Tallinna kiirabi ning Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna ja nakkuskliiniku personalile. 

Olin tõesti hoitud ♥

Minu terviserike oli tõsine ja hirmutav, kuid see pole võrreldav sellega, millega Kristel Leif praegu rinda pistab. Kui sul on võimalus aidata teda võitluses haruldase silmavähiga, leiad lisainformatsiooni ja juhised siit.