Kes ehk mäletab, siis mõned head aastad tagasi andis Caroline de Maigret koos kolme sõbrannaga välja raamatu „How to be Parisian wherever you are“ („Kuidas olla pariisitar, ükskõik kus sa ka oled“), millest kujunes kiiresti tõeline hitt, sest kes siis ei tahaks pariislannade moodi olla. Ühel hetkel sai raamat endale ka järje, siis küll kahe sõbranna – Caroline de Maigret’ ja eelmiseski raamatus kaasa teinud Sophie Masi – töö ja vaeva tulemusena. Raamat sai nimeks „Older, but better, but older“ ning kohe-kohe on tänu Piret Reinsonile nägemas ilmavalgust ka selle eestikeelne tõlge.
Raamat „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks” – nagu nimestki mõista – keskendub elule, mis järgneb 30. sünnipäevale ja 40. sünnipäevale ja isegi kaugemale ning loomulikult kõikidele neile „üllatustele“, mis naisi siis paratamatult tabavad. Olgu teemaks suhted, välimus, tervis, lapsed, mood – iga lugeja leiab raamatust midagi iseendale. Ja see kõik on esitletud mõnusalt eneseiroonilises võtmes ning teos on täis naerutavat energiat. Samuti on südantsoojendav tõdeda ja kogeda, et meil kõigil on üsna sarnased hirmud, rõõmud ja soovid, ükskõik, millist elu ja kus me ka elame.
Seega, olge mureta, peale selle meeleoluka raamatu lugemist tundub older variant tõesti ainult paremana. Selle tõestamiseks tooksin meeleldi teosest välja mõned nopped, mis esiteks panevad parajalt muigama ning teiseks tekitavad vägagi edukalt uskumuse, et viisijupinagi kõlav „Me kõik jääme vanaks“ ei ole kohe kindlasti kõige hullem, mis meiega juhtuda saab…
1. „Vanus on oluline ainult siis, kui oled juust.“ Luis Buñuel
2. Mõistad, et ajad pole enam endised, kui hommikul ärgates tunned end suurepäraselt, aga kõik teised ütlevad, et näed väsinud välja.
3. Statistiliselt elad suurema tõenäosusega vanaks koos lähimate sõpradega kui mehega, kellega täna voodit jagad. Niisiis pead oma lähikondsete eest hoolitsema, isegi siis, kui nad sind aeg-ajalt oma suure suu ja sõnni kangekaelsusega hulluks ajavad.
4. Hea uudis on see, et paar prille võib olla täpselt sama seksikas kui paar jalgu.
5. Sa ei oleks elu sees arvanud, et ütled: „Oled ikka täitsa kindel, et me oleme sama vanad? Ta tundub nii palju vanem.“
6. Õpi ära tundma riideid, mis sulle sobivad. Need kuluvad halbadel päevadel marjaks ära.
7. Emake loodus on bitch ja tõenäoliselt ka naistevihkaja.

13. novembril eesti keeles ilmuvat raamatut „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“ saab juba täna ette tellida – soodushinnaga – aadressil menuk.ee.
Seekordne novelliparemik liigub läbi inimhinge salajaste soppide, raskesti mõõdetavate tunnete ja peibutavalt tundmatute olukordade. Raamatus “Eesti novell 2026” kohtuvad ilus, valus ja vabastavalt absurdne, pakkudes argipäeva ettearvatavusele kirjanduslikku vastumürki. Autorite seas on Kai Aareleid, fs, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Riste Sofie Käär, Armin Kõomägi, Margit Lõhmus, Rein Orn, Hugo Raudsepp, Tõnis Tootsen, Emel-Elizabeth Tuulik, Silvia Urgas, Elo Valner, Juhan Voolaid ja Ervin Õunapuu. Lugude hulka kuuluvad ka sajandivanune novell ning värskeimad Tuglase novelliauhinna võidutööd.
Kogumiku koostasid Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus ja Alvar Loog. Raamatu kujundas ja küljendas Allan Appelberg. “Eesti novelli” sarja annab välja kirjastus Puänt, väljaandmist toetab MTÜ Eesti Jutt.
“Eesti novell 2026” esitlus toimub 13. mail kell 18.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. 18. mail avaneb aga Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste loodud installatsioon “Lugude all”, mis põhineb värske kogumiku tekstidel. Kaheks nädalaks muutub aatrium paigaks, kus linnaruumi igapäevane sagin ja novellides avanevad maailmad põimuvad omamoodi visuaalseks vitamiiniampsuks.
Kuigi Murphy võttis sihiks kujutada ekraanil John F. Kennedy Jr.-i ja Carolyn Bessette Kennedy suhet, jutustades kõigest alates nende kurameerimisest 1990ndate alguses kuni nende laialdaselt kajastatud abieluni kümnendi teises pooles, siis moemaailm on algusest peale keskendunud ühele – Carolyni stiilile, mida võib olla küll lihtne kirjeldada, kuid keeruline tõeliselt tabada. Just see 90ndate minimalism, millega naine moeajalukku on läinud, toimib tänases moes nagu antidoodina üleväsinud trendimasinale. See on ka põhjus, miks moeringkond ei paista saavat CBK-st küllalt.
Pärast paari traagilist hukku 1999. aastal on nende mälestuseks avaldatud lugematul hulgal raamatuid ja biograafiaid, millest paljud on kirjutanud mõned nende kõige lähedasemad sõbrad. Portail valis välja kolm raamatut, mis keskenduvad Carolynile ja avavad just nimelt CBK fenomeni – sealhulgas ka just selle raamatu, mis inspireeris “Love Story” sarja.
“Once Upon a Time: The Captivating Life of Carolyn Bessette Kennedy”, Elizabeth Beller
Kakskümmend viis aastat pärast Carolyn Bessette Kennedy surma avaldas ajakirjanik Elizabeth Beller esimese suurema biograafia, mis keskendus eelkõige Carolynile endale. “Once Upon a Time” lõikab läbi mütoloogiast, mis kujutab Calvin Kleini pressiesindajat tühise ja külmana. Selle asemel esitab Beller mitmetahulise portree tugevast naisest, kes paisati enneolematusse kuulsusesse. Just see raamat sai ka “Love Story” üheks lähteimpulsiks.
“CBK: Carolyn Bessette Kennedy: A Life in Fashion”, Sunita Kumar Nair
Loomulikult väärib Carolyn Bessette Kennedy stiil omaette moepiiblit! Moeloovjuht ja sarja “Love Story” stiilikonsultant Sunita Kumar Nair võttis selle eesmärgi teoks selle kohvilauaraamatu kaudu. Edward Enninful OBE kirjutatud eessõna ja Gabriela Hearsti sissejuhatusega jälgib Nair CBK garderoobi ajatut loogikat ja mõju – miks need siluetid, toonid ja proportsioonid töötavad ka täna, ilma et peaksid karjuma.
View this post on Instagram
“Fairy Tale Interrupted: A Memoir of Life, Love, and Loss”, RoseMarie Terenzio
JFK Jr. endise assistendi mälestuslik pilk, mis nihutab fookuse tabloidikihist isiklikumale tasandile. Terenzio ei kirjelda paari mitte distantsilt või tagantjärele müüti üles ehitades, vaid inimesena, kes oli nende igapäevaelule päriselt lähedal. Just seetõttu on Terenzio vaatenurk väärtuslik – ta nägi, kuidas avalikkuse ette jõudnud kujund ja eraelu tegelikkus sageli ei kattunud. Tema meenutustes tulevad esile küljed, mis pressifotodelt ja kõmu-uudistest kipuvad kaduma: John F. Kennedy Jr.-i huumor ja kohati poisilik kohmakus, Carolyni vaoshoitud tundlikkus, ning mõlema võime olla üllatavalt soojad ja helded ka siis, kui nende ümber käis pidev tähelepanumüra. Terenzio oli üks neist vähestest inimestest, kes liikus nende kõrval siis, kui kaamerad ära pandi – ja just see teeb raamatu usutavaks vastukaaluks muinasjuttudele, mida avalikkus neile sageli külge projitseeris.