Olen olnud juba aastaid Caroline de Maigret austaja. Mulle on meeldinud tema, kui the ultimate prantslanna stiil, tema ütlemised, kirjutised, meeleolukates videotes ülesastumised… Ma olen ühel hetkel läinud tema austamisega isegi nii kaugele, et muretsenud endale tema ja Lancôme’i koostöös välja antud meigikollektsiooni paletti (millest siiamaani olen kasutanud ainult kulmuharja, aga see selleks).

Kes ehk mäletab, siis mõned head aastad tagasi andis Caroline de Maigret koos kolme sõbrannaga välja raamatu „How to be Parisian wherever you are“ („Kuidas olla pariisitar, ükskõik kus sa ka oled“), millest kujunes kiiresti tõeline hitt, sest kes siis ei tahaks pariislannade moodi olla. Ühel hetkel sai raamat endale ka järje, siis küll kahe sõbranna – Caroline de Maigret’ ja eelmiseski raamatus kaasa teinud Sophie Masi – töö ja vaeva tulemusena. Raamat sai nimeks „Older, but better, but older“ ning kohe-kohe on tänu Piret Reinsonile nägemas ilmavalgust ka selle eestikeelne tõlge.

Raamat „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks” – nagu nimestki mõista – keskendub elule, mis järgneb 30. sünnipäevale ja 40. sünnipäevale ja isegi kaugemale ning loomulikult kõikidele neile „üllatustele“, mis naisi siis paratamatult tabavad. Olgu teemaks suhted, välimus, tervis, lapsed, mood – iga lugeja leiab raamatust midagi iseendale. Ja see kõik on esitletud mõnusalt eneseiroonilises võtmes ning teos on täis naerutavat energiat. Samuti on südantsoojendav tõdeda ja kogeda, et meil kõigil on üsna sarnased hirmud, rõõmud ja soovid, ükskõik, millist elu ja kus me ka elame.

Seega, olge mureta, peale selle meeleoluka raamatu lugemist tundub older variant tõesti ainult paremana. Selle tõestamiseks tooksin meeleldi teosest välja mõned nopped, mis esiteks panevad parajalt muigama ning teiseks tekitavad vägagi edukalt uskumuse, et viisijupinagi kõlav „Me kõik jääme vanaks“ ei ole kohe kindlasti kõige hullem, mis meiega juhtuda saab… 

1. „Vanus on oluline ainult siis, kui oled juust.“ Luis Buñuel

2. Mõistad, et ajad pole enam endised, kui hommikul ärgates tunned end suurepäraselt, aga kõik teised ütlevad, et näed väsinud välja.

3. Statistiliselt elad suurema tõenäosusega vanaks koos lähimate sõpradega kui mehega, kellega täna voodit jagad. Niisiis pead oma lähikondsete eest hoolitsema, isegi siis, kui nad sind aeg-ajalt oma suure suu ja sõnni kangekaelsusega hulluks ajavad. 

4. Hea uudis on see, et paar prille võib olla täpselt sama seksikas kui paar jalgu. 

5. Sa ei oleks elu sees arvanud, et ütled: „Oled ikka täitsa kindel, et me oleme sama vanad? Ta tundub nii palju vanem.“

6. Õpi ära tundma riideid, mis sulle sobivad. Need kuluvad halbadel päevadel marjaks ära.

7. Emake loodus on bitch ja tõenäoliselt ka naistevihkaja. 

13. novembril eesti keeles ilmuvat raamatut „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“ saab juba täna ette tellida – soodushinnaga – aadressil menuk.ee.

Ilmunud on EiKi debüütluulekogu “mis edasi, see alles selgineb”, mis koondab autori laulutekstid ja ilmumata loomingu läbi albumite ja aastate.

Tänaseks seitse täispikka plaati avaldanud ning kümneid lavasid raputanud muusik ja luuletaja EiK on tuntud eeskätt just oma tabavate laulutekstide poolest, käsitledes läbi teesklematu mängulisuse ja iroonia, looduspiltide ja aastaringide Eesti uue põlvkonna kasvuvalusid. Nüüd on lõpuks võimalik kogeda EiKi tekste ka paberile trükituna.

Värskelt ilmunud debüütkogust leiab nii juba tuhandetesse südametesse lauldud värsid kui avaldamata sahtlimaterjali. “Viimaste aastate paremik sai lõpuks ometi kaante vahele ja sealt see enam välja ei pääse! Olen seda hetke viimased kaksteist aastat oodanud, kuna eesti keelel ja sõnadel on mu loomingus keskne roll,” kommenteerib EiK raamatu saamislugu. “Tahes-tahtmata jutustavad need tekstid suuresti üleskasvamisest ja mingist seletamatust üksinduse-üksilduse tundest, mis mu põlvkonda saadab. Igaüks oma inforuumis, sageli päris oma “kambata”, meeletu kiirusega muutuvas maailmas, kus justkui on kõik mugavam kui eales varem, aga samas ebakindel, eelarvamuslik, õnnetukstegev. Samal ajal üritan ikka olla lollilt optimistlik – mis edasi, see alles selgineb!”

Kogumiku on toimetanud Helena Läks ja kujundanud Triinu Kööba, välja andnud kirjastus Puänt. 

Ilmunud on sarja „Eesti novell” üheksas raamat „Eesti novell 2026”, mis koondab taas kokku värske valiku kodumaisest lühiproosast. Kui keegi peaks veel arvama, et novell on vaikne ja viisakas vorm, siis kogumik näib olevat valmis selle väite üsna rahulikult, ent järjekindlalt ümber lükkama.

Seekordne novelliparemik liigub läbi inimhinge salajaste soppide, raskesti mõõdetavate tunnete ja peibutavalt tundmatute olukordade. Raamatus “Eesti novell 2026” kohtuvad ilus, valus ja vabastavalt absurdne, pakkudes argipäeva ettearvatavusele kirjanduslikku vastumürki. Autorite seas on Kai Aareleid, fs, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Riste Sofie Käär, Armin Kõomägi, Margit Lõhmus, Rein Orn, Hugo Raudsepp, Tõnis Tootsen, Emel-Elizabeth Tuulik, Silvia Urgas, Elo Valner, Juhan Voolaid ja Ervin Õunapuu. Lugude hulka kuuluvad ka sajandivanune novell ning värskeimad Tuglase novelliauhinna võidutööd.

Kogumiku koostasid Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus ja Alvar Loog. Raamatu kujundas ja küljendas Allan Appelberg. “Eesti novelli” sarja annab välja kirjastus Puänt, väljaandmist toetab MTÜ Eesti Jutt.

“Eesti novell 2026” esitlus toimub 13. mail kell 18.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. 18. mail avaneb aga Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste loodud installatsioon “Lugude all”, mis põhineb värske kogumiku tekstidel. Kaheks nädalaks muutub aatrium paigaks, kus linnaruumi igapäevane sagin ja novellides avanevad maailmad põimuvad omamoodi visuaalseks vitamiiniampsuks.