Prantsuse naised on olnud läbi sajandite justkui mõistatuslik jõud, mis on võlumoonina vallutanud kuningate, kunstnike ja filmiloojate meeled. Nende stiil ei seisne vaid riietuses, vaid hoiakus — oskuses jääda truuks iseendale ka siis, kui maailm eespool kõigub. Prantsusmaal resideeruva kultuurigiidi Marina Laikjõe raamat “Prantsuse stiiliikoonid” avab ukse sellesse erilisse fluidumisse, mida nii paljud püüavad seletada, kuid vähesed tabavad.

Selles värskelt ilmavalgust näinud raamatus kohtume nelja ikooniga — Catherine Deneuve’i, Brigitte Bardot’, Gabrielle “Coco” Chaneli ja Brigitte Macroniga — naistega, kelle eluteed on küll erinevad, kuid keda seob julgus, intelligentsus, enesekindlus ja rafineeritud naiselikkus. Järgnevalt toome välja 20 fakti, mis meile kõnealusest teosest teravamalt meelde jäid.

1. Brigitte Bardot’ mambo-tants filmis “Ja jumal lõi naise…” oli noorukese näitlejanna täielik improvisatsioon.
2. Ajakiri Elle pani aluse toona vaid 15-aastase Brigitte Bardot’ tuntusele. Kokku on ta olnud ajakirja Elle kaanel 48 korda.
3. Pärast seda, kui Brigitte Bardot 1953. aastal jalutas Cannes’i Carltoni hotelli vastas bikiinides – avalikult oma naba näitamine oli toona skandaalne –, ei lahkunud ükski moest ja merereisidest lugupidav prantslanna Cannes’ist ilma moodsaid bikiine ostmata.
4. Vaatamata tsensuurile tõi kultusfilm “Ja jumal lõi naise…” Prantsusmaale üle nelja korra rohkem raha kui Prantsusmaa uhkuseks peetud Renault’ autotehas.
5. Brigitte Bardot on öelnud, et kuulsus on esimesed kuus kuud meeldiv, siis aga muutub tüütavaks ja vangistab su kogu ülejäänud eluks.
6. Bardot’ on loobunud mitmest rollist, millest on hiljem saanud kultusfilmid. Näiteks loobus ta peaosast filmis “Cherbourgi vihmavarjud”, mis läks seejärel Catherine Deneuve’ile.
7. Väike must kleit ei ole üldsegi Chaneli leiutis.
8. CHANEL N°5 valiku taga ei olnud ainult number. Selles versioonis oli kogemata rohkem aldehüüde, mis andsid lõhnale ootamatu värskuse ja pehme seebisuse. Kuigi see poleks olnud tavalise parfüümi loomisel soovitud omadus, oli Chanel veendunud, et just see komponent muutis lõhna — järjekorras viienda — eriliseks.
9. Kusjuures, Chanel N°5 polnud alguses mõeldud müügiks, vaid lojaalsetele klientidele kingituseks, ning parfüümi plaaniti valmistada vaid 100 pudelit.
10. Tviidi, Chaneli lemmikkanga, avastas Coco Westminsteri hertsogi garderoobist. Šotimaal viibides sundisid külmad ilmad Chaneli laenama üht hertsogi sooja ja mugavat jakki. Kui nende armulugu 1931. aastal lõppes, ei unustanud Chanel mälestuseks võtta mitmeid esemeid armukese garderoobist — ja muidugi ka tviidjakki.
11. Hollywoodi hiigelaegadel pöördus MGM stuudio Coco Chaneli poole, pakkudes talle enneolematut lepingut — miljon dollarit (tänapäeva vääringus tohutu summa) — et ta kavandaks kostüüme MGM-i filmides osalevatele näitlejatele.
12. Muide, MGM-is töötades oli Chanel juba pea 50-aastane ning kuna Ameerikas valitses ilukultus, otsustas ta ka ise oma välimust kergelt kohendada. Plastiline kirurgia oli Hollywoodis juba kolmekümnendatel moes ning Chanel lasi Ameerikas olles teha endale näo ringlõikuse.
13. Mitmed meesmoeloojad tegid Chaneli meele mõruks. Diori loomingu kohta pahandas ta lausa avalikult, küsides, kust tuli see mees, kes nii modernsel ajastul suutis luua nii ebapraktilisi rõivaid.
14. Catherine Deneuve’i hobideks on täna aiandus ning keraamiliste ja portselanist kanade kollektsioneerimine, lisaks roosiaed 250 roosisordiga ning… tänaval ja taksos laulmine.
15. Deneuve on öelnud, et kui antaks välja kõige innukama kinoskäija tiitel, pretendeeriks ta sellele meeleldi, sest kui ta parajasti filmivõtetel ei ole, käib ta vähemalt kaks korda nädalas kinos.
16. 1964. aasta filmis “Cherbourgi vihmavarjud” mängis lapseootel Deneuve lapseootele jäävat armunud naist. Muusikalis toimub tegevus lauldes. Kuigi Catherine oskas laulda, ei laulnud ta filmis siiski ise — kuigi oleks võinud.
17. Deneuve on öelnud, et Roger Vadim oli tema kirg, David Bailey tema ainus abikaasa ja Marcello Mastroianni elu armastus.
18. Kusjuures, pulmas David Bailey’ga olid tunnistajateks Catherine’i poolt õde Françoise ning Davidi poolt tolleaegne Londoni ülikooli majandusteaduskonna üliõpilane… Rolling Stonesi solist Mick Jagger.
19. Brigitte Macron tegi väikese rolli hittsarjas “Emily Pariisis”, nagu kunagi mängis Woody Alleni filmis “Südaöö Pariisis” Nicolas Sarkozy abikaasa Carla Bruni.
20. Brigitte Macron on lahkesti jaganud oma mõningaid saladusi. Näiteks kannab ta juuksepikendusi, et lisada oma soengule volüümi. Parfüümi osas on ta öelnud, et laenab abikaasa Emmanueli tualettlaualt Diori bestseller’it Eau Sauvage.

Marina Laikjõe raamatu “Prantsuse stiiliikoonid” avalik esitlus toimub 10. detsembril kell 17.30 Viru Keskuse Rahva Raamatus.

Ilmunud on EiKi debüütluulekogu “mis edasi, see alles selgineb”, mis koondab autori laulutekstid ja ilmumata loomingu läbi albumite ja aastate.

Tänaseks seitse täispikka plaati avaldanud ning kümneid lavasid raputanud muusik ja luuletaja EiK on tuntud eeskätt just oma tabavate laulutekstide poolest, käsitledes läbi teesklematu mängulisuse ja iroonia, looduspiltide ja aastaringide Eesti uue põlvkonna kasvuvalusid. Nüüd on lõpuks võimalik kogeda EiKi tekste ka paberile trükituna.

Värskelt ilmunud debüütkogust leiab nii juba tuhandetesse südametesse lauldud värsid kui avaldamata sahtlimaterjali. “Viimaste aastate paremik sai lõpuks ometi kaante vahele ja sealt see enam välja ei pääse! Olen seda hetke viimased kaksteist aastat oodanud, kuna eesti keelel ja sõnadel on mu loomingus keskne roll,” kommenteerib EiK raamatu saamislugu. “Tahes-tahtmata jutustavad need tekstid suuresti üleskasvamisest ja mingist seletamatust üksinduse-üksilduse tundest, mis mu põlvkonda saadab. Igaüks oma inforuumis, sageli päris oma “kambata”, meeletu kiirusega muutuvas maailmas, kus justkui on kõik mugavam kui eales varem, aga samas ebakindel, eelarvamuslik, õnnetukstegev. Samal ajal üritan ikka olla lollilt optimistlik – mis edasi, see alles selgineb!”

Kogumiku on toimetanud Helena Läks ja kujundanud Triinu Kööba, välja andnud kirjastus Puänt. 

Ilmunud on sarja „Eesti novell” üheksas raamat „Eesti novell 2026”, mis koondab taas kokku värske valiku kodumaisest lühiproosast. Kui keegi peaks veel arvama, et novell on vaikne ja viisakas vorm, siis kogumik näib olevat valmis selle väite üsna rahulikult, ent järjekindlalt ümber lükkama.

Seekordne novelliparemik liigub läbi inimhinge salajaste soppide, raskesti mõõdetavate tunnete ja peibutavalt tundmatute olukordade. Raamatus “Eesti novell 2026” kohtuvad ilus, valus ja vabastavalt absurdne, pakkudes argipäeva ettearvatavusele kirjanduslikku vastumürki. Autorite seas on Kai Aareleid, fs, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Riste Sofie Käär, Armin Kõomägi, Margit Lõhmus, Rein Orn, Hugo Raudsepp, Tõnis Tootsen, Emel-Elizabeth Tuulik, Silvia Urgas, Elo Valner, Juhan Voolaid ja Ervin Õunapuu. Lugude hulka kuuluvad ka sajandivanune novell ning värskeimad Tuglase novelliauhinna võidutööd.

Kogumiku koostasid Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus ja Alvar Loog. Raamatu kujundas ja küljendas Allan Appelberg. “Eesti novelli” sarja annab välja kirjastus Puänt, väljaandmist toetab MTÜ Eesti Jutt.

“Eesti novell 2026” esitlus toimub 13. mail kell 18.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. 18. mail avaneb aga Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste loodud installatsioon “Lugude all”, mis põhineb värske kogumiku tekstidel. Kaheks nädalaks muutub aatrium paigaks, kus linnaruumi igapäevane sagin ja novellides avanevad maailmad põimuvad omamoodi visuaalseks vitamiiniampsuks.