Isegi, kui ma isiklikult seda teksti meie artiklisse kirjutasin, võttis paratamatult selliste järjestikku keeruliste sõnade jada silme eest natuke kirjuks. Ma saan küll väga hästi aru, et Grown Alchemisti tooted on loodud toimima nahaga kooskõlas, puhastades naha toksiinidest ja aktiveerides seejärel nahafunktsioonid rakutasandil toimivate uusimate looduslike koostisainete abil, kuid see, et mängu tulevad neuro- ja tetrapeptiidid, tokotrienoolid ja täiustatud hügroskoopsed aktiivained, on minu jaoks juba natuke liig. Ma olen inimene, kellele meeldib, kui hästi lihtsalt selgitatakse, miks on just üks või teine toode minu nahale hea. Inimlikust seisukohast. Ja mulle tundub, et Grown Alchemist seda ehk natuke ka vajab. Seega otsustasin selle töö ise ette võtta.
Ma olen tänaseks kasutanud Grown Alchemisti tooteid ligikaudu kolm kuud ning mitte nii, et kolm kuud tagasi proovisin ühe testrikese ja mulle meeldis, vaid kolm kuud tagasi leidis minu iluriiulil aset selline muutus, mille tulemusena on Grown Alchemist järjest tõrjunud välja seniseid lemmikuid. Vahetunud on näopesugeel, seerum, näokoorija, silmakreem, kätekreem… Rääkimata sellest, et juurde on tulnud seni minu jaoks selline so-so toode olnud, nagu näoõli. Ja sellest, et mõnel tootel läheb juba teine tuub. Millest siis selline vaimustus?
Loomulikult ei saa ma üle ega ümber sellest, et Grown Alchemisti tooted on juba visuaalselt nii minu masti tooted. See oli tõenäoliselt esimene põhjus, mis meelitas mind brändi (millest kuulsin tõesti esimest korda kolm kuud tagasi) tooteid proovima. See, mis toimus edasi, on juhtunud aga puhtalt tänu tootepakendite sisule. Ma annan endale igati aru, ja sama peaksite tegema teiegi, et kõikidele inimestele Grown Alchemisti tooted nii ülistavalt mõjuda ei pruugi. Ent kui teil on pigem normaalne näonahk, mida liiga palju probleeme ei kimbuta, siis võib siit kauneid sõprussuhteid sündida küll.
Tegelikult tuleneb see, et Grown Alchemisti tooted mulle meeldivad, puhtalt pisiasjadest. Näiteks sellest, et seerum imendub kiiresti ja ei juhtu midagi, kui see saab määritud ka silmakontuurist silmale nii-öelda lähemale. Ja et mõnel päeval on seerumist enam kui küllalt ja näokreemi pole vajagi. Et õli imendub kiiresti ning õhtul seda kasutades ei ärka sa hommikul ikka veel „õlisena” (mõjub hästi ka padjapüüridele). Et näopesugeel teeb naha tõepoolest puhtaks, kuid selle näolt mahapesemine ei päädi terve vannitoa täis plätserdamisega. Et kõik tooted ei lõhna mitte vahukommi, vaid pigem nišiparfüümimaja toodangu järele. Ja kuigi tänapäeval ei ole enam nii erakordne, et toode on organic, sobib veganitele, seda ei ole testitud loomadel ning pakend on valmistatud taastöödeldud materjalidest, siis mulle lähevad need tähised tootepakendil endiselt korda ja Grown Alchemistil on need kõik olemas. Lisaks olen kuulnud, et kui kasutad näohoolduseks pigem ühe ilumärgi tooteid, siis võivad tulemused olla sellevõrra paremad. Seni ma sellest suurt hoolinud ei olnud, kuid nüüd kahtlustan, et sellel võib tõepõhi all olla küll.
Seega kokkuvõtteks ei ole mu näonahk küll ülemäära nõudlik, aga hea toote tunneb ta kohe ära. Ja ma kahtlustan, et selle, et viimasel ajal olen olnud meigivaba vähemalt viis päeva nädalas (sest iluvigu, mida peita, lihtsalt ei ole), võib kirjutada Grown Alchemisti toodete arvele.
Muide, samal teemal läks minu Instagrami üles ka minu esimene IGTV video, kus saate Grown Alchemisti kohta ka videoformaadis informatsiooni ammutada.
Ivo Nikkologa seob mind kodumaisel moemaastikul ilmelt kõige pikem „sõprus”. Nimelt oli just Ivo Nikkolo turundusosakond see, kuhu rohkem kui kümme aastat tagasi juhuste kokkulangemise tõttu praktikale sattusin, ning sealt saigi alguse minu moeteekond. Peale praktika lõppu jäime Ivo Nikkologa ikka „põrkuma” – kord stilistikatöödes, kord isegi moeetendusel modellina üles astudes. Ning iga kord, kui meie teed taas kokku said, meenutasin endale tollesama praktika ajal antud lubadust, et kord saab minustki “Ivo Nikkolo naine”. Ja siin ma nüüd siis olen.
Lisaks sellele, et mul oli au jäädvustada enda seljas Ivo Nikkolo tänavusügisese kollektsiooni palasid, esitas bränd mulle ka kolm küsimust, mida siinkohal rõõmuga jagan. Loodan, et minu vastused pakuvad kui mitte inspiratsiooni, siis ehk mõtlemisainet ikka.
Mis on tänapäeva maailmas naiseks olemise suurimad katsumused?
Ma olen enam kui veendunud, et kui ühiskond saaks lahti naisi puudutavatest stereotüüpidest ja kui naised ise saaksid üle täiesti ebavajalikult populaarsest „petturi sündroomist”, siis ei oleks ühtegi väljakutset, millest naised jagu ei saaks.
Mis inspireerib Sind eesmärkide poole pürgima ning kes on Sinu suurim eeskuju?
Mind inspireerivad naised minu ümber – elu on mind toonud kokku nii tarkade, loominguliste, ettevõtlike, ambitsioonikate naistega, et õpin neilt iga päev midagi uut. Lisaks õpetussõnadele on need naised mulle ka tõeliseks tugisambaks ja innustuseks pürgida alati ainult edasi. Ning loomulikult ei saa ma unustada omaenda pere naisi: ema ja tütart. Kui üks õpetab mind eesmärkide poole püüdlema, siis teine on ideaalseks eeskujuks, kuidas elada hetkes ja tunda ka kõige väiksematest asjadest ootamatut rõõmu.
Lõpeta lause: „Unistan veel…”
Kaheaastase lapse emana unistan hetkel peamiselt rohkematest unetundidest, ent kui saame selle valdkonna uuesti kontrolli alla, siis unistan rahulolust, mille loob ideaalselt paika loksutatud tasakaal kõikide minu jaoks oluliste eluvaldkondade vahel.
*Postitus on valminud koostöös Ivo Nikkologa.
H&M Studio tänavune erikollektsioon on paberite järgi sümbioos julgetest ideedest, kartmatust väljenduslaadist ja provokatiivsest hoiakust. Ma ei ole kindel, kas ma esindan neid kõiki, aga midagi selles kollektsioonis siiski on, mis pani tõmbama selga kärtsrohelist pükskostüümi või üleni litrilist rüüd. Võib-olla on see alateadlik protest segaste aegade vastu, võib-olla aga lihtsalt soov särada tavapärasest rohkem hetkedel, kus sära väärivaid sündmusi jääb taas kord aina vähemaks.
Loomulikult oleks olnud variant valida antud sessiooniks selga ehk mõneti mahedamad, mõned minulikumad, igapäevasemad komplektid – kollektsiooni mitmekesisus oleks seda ka võimaldanud. Kuid ma ei teinud seda. Sest mulle tundub, et iga-aastane H&M Studio on üks nendest kollektsioonidest, mis väärib erilist kummardust. Tean oma kogemusest, et Studio erisildiga esemed peavad vastu aastaid, peavad vastu kõikvõimalikud trendilained, ja osalt just tänu sellele, et see kollektsioon sammub oma rada, on sellel minu südames alati soe koht.
Ning julgen öelda, et nii nagu jäävad minu kodustele stangedele alatiseks rippuma Studio kollektsiooni mantlid, olgu need aastast 2014 või 2017, lisandub sellesse kollektsiooni tänavusest hooajast vähemalt üks litriline kleit, sest kunagi ei tea, millal on põhjust tähistada seda, et üks hullumeelne periood on lõpuks ometi läbi saanud… Mina olen igal juhul valmis.
Olgu lisatud, et H&M Studio tänavune erikollektsioon jõuab müügile juba homme, 24. septembril ainult H&Mi veebipoes hm.com.
Rõivad ja jalanõud: H&M Studio
Fotod: Virge Viertek
Meik ja soeng: Gerda Miller
*Postitus on valminud koostöös H&M Eestiga.
