Foto: Processed with VSCO with a6 preset

Uuel aastal… rahulikuma hooga?

Juba see, et käesolev postitus jõuab teieni aprilli alguses, näitab seda, et rahulikumalt ei ole ma sel aasta võtnud. Kuni saabus praegune eriolukord – sunniviisiline paus, mis põhimõtteliselt ei jätnud mulle teist valikut.

Ma ei tea, kuidas teil, aga minul algas 2020. aasta vastakate tunnetega. Ühelt poolt see „vana hea” pealehakkamise tuhin ja teisalt arusaamatus, kellele seda tuhinat ikkagi vaja on. Mulle endale? Minu jälgijatele? Ühiskonnale? Ma olen ju ametlikult lapsehoolduspuhkusel – kellele ma siis lõpuks võlgu olen?

Kuidagi ma siiski oma tegemistega pihta hakkasin – Portail toimetas täistuuridel, Säde kevadnumber valmis plaanipäraselt, algasid minu moemeedia loengud Kunstiakadeemias. Kuid oli selles siis süüdi väljas valitsev rõske pimedus, või miski muu, aga igapäevast motivatsiooni oli tavalisest kuidagi raskem leida. Garderoobi korrastamine lükkus aina edasi, lugemata raamatute virn üha kasvas, samuti rida e-kirjadest, millele vastamisega olin lootusetult hiljaks jäänud. Selline nõiaring ei mõju enesetundele kuigi soosivalt ja tõenäoliselt põhjustas lõpuks selle, et olin märtsi keskpaigaks ära kasutanud kõik oma silmakreemid, kuid ikka olid bags under my eyes… mitte Chanelid.

Siis tuli eriolukord. Nii eriline, et teist sellist me – loodetavasti – oma eluajal enam ei näe. Isolatsioon, distsipliin, meeleheide… optimism? Nii palju emotsioone, nii palju mõtteid, nii palju uudiseid, nii palju Netflixi. Esimesed kaks nädalat koduseinte vahel möödusid pidevate meelemuutuste saatel, kuid siis rahunesin maha – ja sain aru, et praegusel hetkel, kui terve maailm on pandud ootele, ei ole ma tegelikult kellelegi midagi võlgu. 

Ja mida ma kolm nädalat hiljem näen? Tuleb välja, et tänu sellele pausile olen lugenud raamatuid, olen koristanud, olen kordades rohkem vaaritanud ning – you guessed it – olen isegi välja otsinud kunagised lemmikjoogavideod ja end teleka ees liigutanud. Ma olen ka planeerinud, sest tean, et ühel hetkel saab isolatsioon läbi, ja kuigi meie uus reaalsus ei pruugi olla selline nagu varem, ootan seda siiski – ja loodan, et viimastel nädalatel moe- ja loomeringkonnas valitsenud toetus ja soojus ei vaibu veel niipea. Isegi, kui on raske.

Samuti, nagu näete, olen tagasi saanud oma kirjutamisrõõmu. Sellest tundsin tõeliselt puudust ning selle naasmise üle rõõmustan praegusel ebakindlal ajal vaat et kõige rohkem.

Olgem terved ja lootusrikkad!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Virge Viertek

Ivo Nikkolo kolm küsimust … minule

Ivo Nikkolo sügis/talv 2020 kollektsioon on inspireeritud kaasaegsetest naistest ning nende eriilmelistest (elu)stiilidest. Suur oli minu üllatus – ja veelgi suurem tunnustus –, et üheks selliseks naiseks valis ikooniline moemärk minu.

Ivo Nikkologa seob mind kodumaisel moemaastikul ilmelt kõige pikem „sõprus”. Nimelt oli just Ivo Nikkolo turundusosakond see, kuhu rohkem kui kümme aastat tagasi juhuste kokkulangemise tõttu praktikale sattusin, ning sealt saigi alguse minu moeteekond. Peale praktika lõppu jäime Ivo Nikkologa ikka „põrkuma” – kord stilistikatöödes, kord isegi moeetendusel modellina üles astudes. Ning iga kord, kui meie teed taas kokku said, meenutasin endale tollesama praktika ajal antud lubadust, et kord saab minustki “Ivo Nikkolo naine”. Ja siin ma nüüd siis olen. 

Lisaks sellele, et mul oli au jäädvustada enda seljas Ivo Nikkolo tänavusügisese kollektsiooni palasid, esitas bränd mulle ka kolm küsimust, mida siinkohal rõõmuga jagan. Loodan, et minu vastused pakuvad kui mitte inspiratsiooni, siis ehk mõtlemisainet ikka. 

Mis on tänapäeva maailmas naiseks olemise suurimad katsumused?

Ma olen enam kui veendunud, et kui ühiskond saaks lahti naisi puudutavatest stereotüüpidest ja kui naised ise saaksid üle täiesti ebavajalikult populaarsest „petturi sündroomist”, siis ei oleks ühtegi väljakutset, millest naised jagu ei saaks. 

Mis inspireerib Sind eesmärkide poole pürgima ning kes on Sinu suurim eeskuju?

Mind inspireerivad naised minu ümber – elu on mind toonud kokku nii tarkade, loominguliste, ettevõtlike, ambitsioonikate naistega, et õpin neilt iga päev midagi uut. Lisaks õpetussõnadele on need naised mulle ka tõeliseks tugisambaks ja innustuseks pürgida alati ainult edasi. Ning loomulikult ei saa ma unustada omaenda pere naisi: ema ja tütart. Kui üks õpetab mind eesmärkide poole püüdlema, siis teine on ideaalseks eeskujuks, kuidas elada hetkes ja tunda ka kõige väiksematest asjadest ootamatut rõõmu.

Lõpeta lause: „Unistan veel…”

Kaheaastase lapse emana unistan hetkel peamiselt rohkematest unetundidest, ent kui saame selle valdkonna uuesti kontrolli alla, siis unistan rahulolust, mille loob ideaalselt paika loksutatud tasakaal kõikide minu jaoks oluliste eluvaldkondade vahel.

*Postitus on valminud koostöös Ivo Nikkologa.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Virge Viertek

H&M Studio, me kohtume taas

On läinud üks hooaeg, on läinud kaks, kuid nagu öeldakse – saatuse vastu ei saa –, ning leian end taas poseerimas kaamera ees, seljas parimad palad kollektsioonist, millega jääb mind ilmselt alatiseks saatma kindel side.

H&M Studio tänavune erikollektsioon on paberite järgi sümbioos julgetest ideedest, kartmatust väljenduslaadist ja provokatiivsest hoiakust. Ma ei ole kindel, kas ma esindan neid kõiki, aga midagi selles kollektsioonis siiski on, mis pani tõmbama selga kärtsrohelist pükskostüümi või üleni litrilist rüüd. Võib-olla on see alateadlik protest segaste aegade vastu, võib-olla aga lihtsalt soov särada tavapärasest rohkem hetkedel, kus sära väärivaid sündmusi jääb taas kord aina vähemaks. 

Loomulikult oleks olnud variant valida antud sessiooniks selga ehk mõneti mahedamad, mõned minulikumad, igapäevasemad komplektid – kollektsiooni mitmekesisus oleks seda ka võimaldanud. Kuid ma ei teinud seda. Sest mulle tundub, et iga-aastane H&M Studio on üks nendest kollektsioonidest, mis väärib erilist kummardust. Tean oma kogemusest, et Studio erisildiga esemed peavad vastu aastaid, peavad vastu kõikvõimalikud trendilained, ja osalt just tänu sellele, et see kollektsioon sammub oma rada, on sellel minu südames alati soe koht. 

Ning julgen öelda, et nii nagu jäävad minu kodustele stangedele alatiseks rippuma Studio kollektsiooni mantlid, olgu need aastast 2014 või 2017, lisandub sellesse kollektsiooni tänavusest hooajast vähemalt üks litriline kleit, sest kunagi ei tea, millal on põhjust tähistada seda, et üks hullumeelne periood on lõpuks ometi läbi saanud… Mina olen igal juhul valmis. 

Olgu lisatud, et H&M Studio tänavune erikollektsioon jõuab müügile juba homme, 24. septembril ainult H&Mi veebipoes hm.com. 

Rõivad ja jalanõud: H&M Studio

Fotod: Virge Viertek

Meik ja soeng: Gerda Miller

*Postitus on valminud koostöös H&M Eestiga.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid