Umbes nii nägi tegelikult välja ka minu juulikuine, suhteliselt eksprompt minireis Prantsusmaa pealinna, mida ma (endalegi üllatuseks) väisasin viimati kolm aastat tagasi. Üllatuseks seetõttu, et kuulun minagi nende inimeste sekka, kes jumaldavad Pariisi ning kui sulle tehakse kuukene enne minekut ettepanek väikese reisiseltskonnaga ühineda, siis loomulikult vastan ma jaatavalt! Eriti, kui arvestada seda, et minu things-to-do-in-Paris nimekiri oli juba veninud nii pikaks, et oli tagumine aeg hakata sellest midagi ka maha tõmbama.
Mis siis maha tõmmatud said? Mitu kohvikut, muuseumi, ostlemiskohta (jah, nende seas ka COS, kord või kaks). Juurde juhuslikult avastatud kohad, vintaaž-vinüülid ja meeldivad taaskohtumised Pariisis resideeruvate sõpradega. Ning, et teilgi saaks Pariis järgmisel visiidil vähemalt sama meeldiv olema, siis siin mõned soovitused, kuhu minna, mida teha, mida süüa, mida osta.
Kust võtta croissant?
Kuigi mul oli oma Pariisi-nimekirjas väga palju erinevaid kohvikuid, siis kuidagi juhtus nii, et pea kõik hommikusöögid, lõunad ja õhtused einestamised said spontaansed. Mis iseenesest ei ole halb, sest nii avastabki uusi suurepäraseid söögikohti, mida tulevikuks oma nimekirja lisada. Nii et, kui olete avatud uutele lemmikutele, siis soovitan väisata selliseid kohti nagu Le LouLou, Season, Le Guynemer ja Café Saint-Victor. Üks soovitus veel. Kuna Eiffeli torn on nüüd piiratud klaasist taraga, siis on selle ümbruses eriti rahvarohke ning liikumine pisut ebamugav. Kui sul otseselt ei ole plaanis torni külastada, siis soovitan seda nautida kaugemalt – päikeselisel päeval miks mitte Galeries Lafayette’i katuserestoranist, kus lisaks tornile avaneb suurepärane vaade vaat et tervele Pariisile. Ja muide, see on taimetoidurestoran.
Palun, käi muuseumides
Nendest muuseumidest, mida mul seekord õnnestus väisata, kirjutasin pikemalt selles artiklis siin. Kindlasti soovitan teha ära eeltöö ning vaadata, mis näitused millises muuseumis parasjagu avatud on, sest nii võib näiteks kogemata „koperdada” moenäitusele skulptuurimuuseumis, ja vastavalt sellele oma trajektoorid paika panna. Lisaks soovitan jalutadeski silmad lahti hoida, sest paljude näituste plakatid on Pariisi tänavatel väljas ning nii võid ootamatult leida veel väisamist väärt kohti.
Osta ühekordne kaamera!
Anna oma nutitelefonile puhkust ning jäädvusta Pariisi teistlaadi formaadis. Ma polnud ammu ühekordset kaamerat soetanud ning ootan juba põnevusega, millised meeldivalt „toored” fotod ilmutusest naasevad.
Jaluta, lihtsalt jaluta
Meie peatusime seekord Ladina kvartalis, mis on täis kauneid väikseid tänavaid, imelisi tänavakohvikuid ning loomulikult asub siin ka Jardin du Luxembourg ehk Luksemburgi aed. Ladina kvartal ei ole ka liiga kaugel teistest „põhikohtadest”, nii et päeva kohustuslikud 10 000 sammu said kodukandi ning Süda-Pariisi vahel iga päev vägagi ruttu täis.
Ja lõpetuseks, tee vähemalt üks väga turistikas asi. Meie käisime seekord hilisõhtusel paadisõidul mööda Seine’i. Paat väljus Norte Dame’i juurest, sõitis pool tunnikest ühele poole, pool tunnikest teisele poole, mis tähendab, et selle aja jooksul saab nähtud särav Eiffeli torn, suveõhtutel ääretult elav jõeäär, õhtutuledes Louvre ning palju muudki. Ja kindlasti lase teistel turistidel endast ühekordse kaameraga pilte teha.
Sellelt reisilt jäid sõelale nii vanad lemmikud kui ka uued tutvused, mida soovitan suurima rõõmuga edasi.
Le Bonaparte
Le Bonaparte on üsna klassikaline brasserie, mida külastasin esimest korda enam kui kümme aastat tagasi ning mul on südamest hea meel, et see on tänaseni püsinud muutumatu. Siia soovitan ennekõike tulla hommikust sööma. Klassikaline Prantsuse hommikusöök – värskeimast värskem sai, croissant, või, moos ja kohv – sobib Pariisi päeva alustuseks kuidagi eriti hästi.
Les Deux Magots
Mõni Pariisi klassik on seda põhjusega. Saint-Germain-des-Prés’ kirjanduskohvik Les Deux Magots on kohe kindlasti üks neist. Kohal on pikk ajalugu – kohvik tegutseb alates 1884. aastast – ja oma vanamoelisel moel valmistatud šokolaadile pühendatakse siin täiesti õigustatult eraldi tähelepanu. Les Deux Magots on ideaalne peatus jahedamal sügishommikul, kui tahaks veel istuda õues, aga sõrmed juba millegi sooja ümber sättida. Seega hetkeks aeg maha, üks tass nende kuuma šokolaadi (kindlasti vahukoorega), meeldivas annuses inimeste vaatlemist ning alles siis võib päev jätkuda.
View this post on Instagram
Bouillon Julien
Bouillon Julien on üks nendest kohtadest, mis väärib külastamist juba puhtalt oma interjööri pärast. 1906. aastal avatud restorani helerohelised seinad, peeglid ja lillemotiividega klaaspaneelid tekitavad tunde, nagu oleks õnnestunud korraks mõnda teise ajastusse astuda. Uhke ruumi kõrval on ka söögikoha algne mõte meeldivalt üllas. Nimelt tähendas Pariisi bouillon’ide traditsioon lihtsat, toitvat ja taskukohast toitu ning sellest põhimõttest lähtub Julien ka täna. Nii saab siin nautida ajaloolist restoranimiljööd, ausat toitu ning õhtu lõpetuseks suudab lauale laekunud arve pakkuda ainult meeldiva üllatuse.
View this post on Instagram
Pink Mamma
Prantsuse köök on imeline, kuid ka Pariisis võib täiesti vabalt tekkida isu Itaalia toidu järele. Pigalle’is asuv neljakorruseline Pink Mamma restoran on visuaalselt täpselt nii efektne nagu piltidelt paistab. Sotsiaalmeedia on teinud eriliselt kuulsaks selle lopsakalt rohelise klaaskatusealuse korruse, kuid tähelepanu võiks jaguda ka taldrikutele: menüüs saab kokku Itaalia köögi tõeline paremik. Kindlasti tasub Pink Mammas laud ette broneerida, eriti nädalavahetuseti.
Cuvée Noire
Üks pärastlõunane kohvipaus veel? Pariisis peaks vastus sellele olema kindlasti jah. Cuvée Noire kohvikud on juba visuaalselt ääretult meeldivad ning sobivad ideaalselt, et ühel tüüpilisel Pariisi-päeval jalgadele puhkust anda. Pariisis on neil kohvikuid erinevate linnaosades, nii et järgmise tassi saab sobitada parasjagu käsil oleva linnatiiruga. Mulle endale tundub aga, et aadressil 60 Rue des Martyrs asuv kohvik on see, kust ei taha niipea lahkuda.
View this post on Instagram
Daroco ja Danico
Veel üks Itaalia peatus, aga seekord koos võimalusega õhtut samas kohas ka pikendada. Rue Vivienne’il asuvas Darocos saab meeldivalt sumisevas õhkkonnas süüa pastat ja pitsat ning seejärel liikuda restorani taga peituvasse speakeasy-stiilis kokteilibaari Danico. Väga mugav lahendus olukorraks, kus õhtusöök on läbi, aga õhtut päris kokku tõmmata veel ei tahaks.
Meil õnnestus Danicot, mis kuulub muide maailma 50 parima kokteilibaari hulka, külastada õhtul, mil erimenüüga olid kohal külalisbaarmenid Shanghaist. Väga sümpaatne kogemus, kuid olge hoiatatud teiegi: sellistel õhtutel tuleb laua saamiseks omajagu aega ka järjekorras seista.
Karl Lagerfeld Café menüüst leiab erikohvid, teed ja Amsterdami stuudio Pantopia valmistatud küpsetised. Lisaks on müügil valik Karl Lagerfeldi moemärgi rõivaid, aksessuaare, kohvilauaraamatuid, Tokidoki figuure, küünlaid, parfüüme ja muid kohviku jaoks loodud esemeid.
Kohviku kontseptsioon sündis koostöös Amsterdami loovstuudio Pantopia ja selle asutaja Youssef Zyat’ga, kelle looming ühendab toidu, disaini ja lugude jutustamise. Pantopia jaoks on kondiitrikunst loominguline väljendus ning sama läbimõeldud lähenemine iseloomustab kogu kohviku atmosfääri.
Ka interjöör peegeldab Karl Lagerfeldi käekirja. Harjatud metall, naturaalne kivi, betoon ja läikivad pinnad loovad rahuliku, galeriid meenutava keskkonna, mille keskmes on pilkupüüdev kohvibaar ja valgustatud Karl Lagerfeldi profiili kujutav installatsioon – peen viide ikoonilise moelooja pärandile.
Piilu kohvikusse läbi pildigalerii või külasta seda Amsterdamis aadressil Raadhuisstraat 32.
