On raske sõnadesse panna, kui meeletu oli Lagerfeldi panus meie moeajalukku. Ennekõike jääb ta meie mällu kui Chaneli moemaja loominguline juht, pidades seda ametit rohkem kui 35 aastat. Lisaks oli ta Chaneli kõrvalt aastakümneid nii Fendi kui ka omanimelise moebrändi peadisainer.
Lagerfeldi moeteekond sai alguse 1952. aastal, mil ta kolis Saksamaalt Pariisi. Just seal inspireeris teda moe vallas Christian Dior alustuseks moeillustratsioonidega katsetama. Vaid mõni aasta hiljem jäi ta silma Pierre Balmainile, kes kutsus Lagerfeldi endale assistendiks. Sealt edasi jätkus ta teekond Jean Patou moemajas ning 1964. aastal sai temast disainer Chloé moemärgi juures. 1965. aastal ühines Lagerfeld Fendi moemajaga ning just temale võlgneb moemärk oma brändingu topelt-F-id. Tema Chaneli muinasjutt sai alguse 1983. aastal. Viimase kahe kohta on Lagerfeld kunagi öelnud järgmist: „Fendi is my Italian identity, and Chanel is my French one.”
Kindlasti jääb Karl Lagerfeld moemaailmale meelde ka oma huumorimeele ja meeleolukate väljaütlemiste poolest. Ning mehena, kes oma viimse päevani tõestas, et „black and white always looks modern, whatever that word means.”
Igavesti legend, igavesti „Kaiser de la mode”.
Kollektsioonis tähendab see eelkõige tasakaalu ranguse ja pehmuse vahel. Klassikaline rätsepatöö ja maskuliinsed triiksärgid kohtuvad läbimõeldud kudumite ning pesumoest laenatud detailidega. Tulemuseks on garderoob, mis mõjub korraga väljapeetult ja pisut sensuaalselt, kuid mitte kunagi ülepakutult.
Üheks kollektsiooni võtmeesemeks on pikk villane pintsak jõuliste õlgade, rõhutatud talje ja seljalõhikuga, mille paariliseks on madalama värvliga bootcut-püksid. Märkimist väärivad ka kõrge krae ja vööga kahepoolne villamantel ning must nahktagi, mis võtab justkui pehmema suuna, ühendades ümara õlajoone avarama siluetiga. Kudumite puhul peitub võlu väikestes detailides – nähtavates õmblustes, kõrgete kaeluste väikestes lõhikutes ja trukkides. Kollektsiooni naiselikumat poolt esindab läbikumava tüllikihiga slip-kleit, mille minimalistlikku joont täiendavad kõrge lõhik ja sisseõmmeldud voldid.
Kollektsiooni värvipalett püsib sügisele omaselt vaoshoitud: musta ja tumepruuni kõrval kohtab suitsust tumerohelist, kaerakarva valget ja kiltkivisinist. Materjalide hulgas väärivad tähelepanu vill, kašmiir, nahk, lambanahk, puuvillapopliin ja jersey.
Ja kuigi kiirmoebrändi puhul tasub väljendisse „loodud kestma” suhtuda alati teatava tähelepanelikkusega, on Studio seekordne lähenemine läbimõeldud garderoobile igati sümpaatne. Parimad kollektsiooni esemed näivad olevat need, mille hooaega polegi esmapilgul võimalik määrata – kvaliteetne mantel, hea lõikega pintsak, nahktagi või kudum, mille olemasolu kapis ei pea järgmisel sügisel (ega ühelgi teisel hooajal) uuesti põhjendama.
Tutvu H&M Studio uue kollektsiooniga galeriis!
Kollektsioon H&M Studio Essentials A/W26 jõuab valitud H&Mi kauplustesse ja veebipoodi 3. septembril.
Juba on teada, et Rousteing esitleb oma esimese Rabanne’i kollektsiooni 2027. aasta sügistalvisel Pariisi moenädalal järgmise aasta märtsis. Disaineri sõnul on liitumine Rabanne’iga tema jaoks suur au. „See on moemaja, mis on alati seadnud kahtluse alla tavapärased arusaamad ning kujundanud julgete ideede kaudu moeajalugu. Selle uuenduslikkus, meisterlikkus ja kartmatu loovus on inspireerinud põlvkondi ning inspireerivad nüüd ka mind,“ sõnas ta avalduses.
Puigi esindaja Ana Trias kirjeldas Rousteingi kui loojat, kelle käekiri on julge, magnetiline ja tihedalt seotud tänapäeva energiaga. Tema sõnul avab uus loovjuht Rabanne’i jaoks järgmise peatüki, tuues majja enesekindlust ja eneseväljendust väärtustava loomingulise nägemuse.
Rousteing kujundas Balmainis välja selgelt äratuntava esteetika, mida iseloomustasid jõulised siluetid ja rikkalikud detailid. See lähenemine võiks loomulikult haakuda ka Rabanne’i identiteediga – moemajaga, mille ajalugu on lahutamatult seotud Paco Rabanne’i futuristlike metallkleitide ning eksperimentaalse materjalikäsitlusega.
Olgu lisatud, et 40-aastane Rousteing kuulub oma põlvkonna mõjukaimate Prantsuse disainerite hulka. Kui ta 2011. aastal Balmaini loovjuhiks nimetati, sai temast noorim disainer pärast Yves Saint Laurent’d, kes oli määratud juhtima mõnda Pariisi suurt moemaja. Rabanne’i jaoks tähendab tema ametisse asumine märgilist põlvkonnavahetust ning uut võimalust tõlgendada brändi futuristlikku pärandit tänapäevases võtmes.