Tutvusin Hermès’i parfüümidega esimest korda kolm aastat tagasi, kui võtsin vastu otsuse astuda välja oma toonasest tualettvete palavikust ning täiendada oma kogu pisut uhkema lõhnaga. Toona osutus valituks Hermès’i Jour d’Hermes, mille kinkisin endale sünnipäevaks ning mille soetasin pidulikult Pariisist, Galeries Lafayette’ist, kus selle müüs mulle imeline prantsuse noormees, kes armastab Eestit, Eurovisiooni ja meie Sandra Nurmsalut.
Sellest ajast peale olen Hermès’i parfüümidel silma peal hoidnud ning aeg-ajalt ka uusi tulijaid omal nahal proovimas käinud. Iga uus saabuja minuga alati ei klappinud, mõni tekitas küll rohkem huvi ja rahakoti seisukorda kahjustavaid mõtteid, kuid enamjaolt teooriaks need ostud jäidki. Kuni saabus tänavune sügis ning Twilly d’Hermès.
Hermès’i ikoonilise Twilly salli järgi nime saanud parfüüm väärib märkimist juba esiteks seetõttu, et selle on loonud House of Hermès’i esimene naisparfümeer Christine Nagel. Kuid, mind paelus Twilly d’Hermès’i juures kõige rohkem see, et see pole mingi lilleline, beebipuudrine prantsuse parfüüm (mitte, et see probleem oluliselt Hermès’i pihta käiks), vaid hoopis tuberoosi, ingveri ja sandlipuu omanäoline noodimäng, mis lõhnab täiesti unikaalselt, kuid samas nii hermèslikult. Ja see, kuidas see parfüüm keset päeva nahal ootamatult „ärkab”… Meeldivamaid omadusi ühe väärika parfüümi juures.
Ning loomulikult ei saa antud parfüümi juures mööda vaadata pudelist ning miniatuursest Twilly sallist ja Charlie Chaplini mütsikesest. Don’t get me wrong, minimalistlikud pakendid jäävad alati täitma minu iluriiuleid, kuid vahel mõjub väga värskendavalt, kui seda must-valget vaadet täiendab midagi meeleolukamat ja prantslaslikku.
*Postitus on valminud koostöös Hermès’iga.
Ivo Nikkologa seob mind kodumaisel moemaastikul ilmelt kõige pikem „sõprus”. Nimelt oli just Ivo Nikkolo turundusosakond see, kuhu rohkem kui kümme aastat tagasi juhuste kokkulangemise tõttu praktikale sattusin, ning sealt saigi alguse minu moeteekond. Peale praktika lõppu jäime Ivo Nikkologa ikka „põrkuma” – kord stilistikatöödes, kord isegi moeetendusel modellina üles astudes. Ning iga kord, kui meie teed taas kokku said, meenutasin endale tollesama praktika ajal antud lubadust, et kord saab minustki “Ivo Nikkolo naine”. Ja siin ma nüüd siis olen.
Lisaks sellele, et mul oli au jäädvustada enda seljas Ivo Nikkolo tänavusügisese kollektsiooni palasid, esitas bränd mulle ka kolm küsimust, mida siinkohal rõõmuga jagan. Loodan, et minu vastused pakuvad kui mitte inspiratsiooni, siis ehk mõtlemisainet ikka.
Mis on tänapäeva maailmas naiseks olemise suurimad katsumused?
Ma olen enam kui veendunud, et kui ühiskond saaks lahti naisi puudutavatest stereotüüpidest ja kui naised ise saaksid üle täiesti ebavajalikult populaarsest „petturi sündroomist”, siis ei oleks ühtegi väljakutset, millest naised jagu ei saaks.
Mis inspireerib Sind eesmärkide poole pürgima ning kes on Sinu suurim eeskuju?
Mind inspireerivad naised minu ümber – elu on mind toonud kokku nii tarkade, loominguliste, ettevõtlike, ambitsioonikate naistega, et õpin neilt iga päev midagi uut. Lisaks õpetussõnadele on need naised mulle ka tõeliseks tugisambaks ja innustuseks pürgida alati ainult edasi. Ning loomulikult ei saa ma unustada omaenda pere naisi: ema ja tütart. Kui üks õpetab mind eesmärkide poole püüdlema, siis teine on ideaalseks eeskujuks, kuidas elada hetkes ja tunda ka kõige väiksematest asjadest ootamatut rõõmu.
Lõpeta lause: „Unistan veel…”
Kaheaastase lapse emana unistan hetkel peamiselt rohkematest unetundidest, ent kui saame selle valdkonna uuesti kontrolli alla, siis unistan rahulolust, mille loob ideaalselt paika loksutatud tasakaal kõikide minu jaoks oluliste eluvaldkondade vahel.
*Postitus on valminud koostöös Ivo Nikkologa.
H&M Studio tänavune erikollektsioon on paberite järgi sümbioos julgetest ideedest, kartmatust väljenduslaadist ja provokatiivsest hoiakust. Ma ei ole kindel, kas ma esindan neid kõiki, aga midagi selles kollektsioonis siiski on, mis pani tõmbama selga kärtsrohelist pükskostüümi või üleni litrilist rüüd. Võib-olla on see alateadlik protest segaste aegade vastu, võib-olla aga lihtsalt soov särada tavapärasest rohkem hetkedel, kus sära väärivaid sündmusi jääb taas kord aina vähemaks.
Loomulikult oleks olnud variant valida antud sessiooniks selga ehk mõneti mahedamad, mõned minulikumad, igapäevasemad komplektid – kollektsiooni mitmekesisus oleks seda ka võimaldanud. Kuid ma ei teinud seda. Sest mulle tundub, et iga-aastane H&M Studio on üks nendest kollektsioonidest, mis väärib erilist kummardust. Tean oma kogemusest, et Studio erisildiga esemed peavad vastu aastaid, peavad vastu kõikvõimalikud trendilained, ja osalt just tänu sellele, et see kollektsioon sammub oma rada, on sellel minu südames alati soe koht.
Ning julgen öelda, et nii nagu jäävad minu kodustele stangedele alatiseks rippuma Studio kollektsiooni mantlid, olgu need aastast 2014 või 2017, lisandub sellesse kollektsiooni tänavusest hooajast vähemalt üks litriline kleit, sest kunagi ei tea, millal on põhjust tähistada seda, et üks hullumeelne periood on lõpuks ometi läbi saanud… Mina olen igal juhul valmis.
Olgu lisatud, et H&M Studio tänavune erikollektsioon jõuab müügile juba homme, 24. septembril ainult H&Mi veebipoes hm.com.
Rõivad ja jalanõud: H&M Studio
Fotod: Virge Viertek
Meik ja soeng: Gerda Miller
*Postitus on valminud koostöös H&M Eestiga.
