Birkenstock üllatab taas, kuid seekord pole tegu sandaalidega, vaid hoopis… nahahooldusega.

Nimelt astub ikooniliste sandaalide poolest tuntud Birkenstock sammu jalatsitest kaugemale ja siseneb jalahoolduse valdkonda. Eile teatas jalatsigigant uue tootesarja lansseerimisest, mis on pühendatud just korras jalgadele.

Birkenstocki uus Care Essentials kollektsioon sisaldab selliseid tooteid nagu kooriv pimsskivi, jalapalsam, pinget leevendav jala- ja säärekreem, kiiresti imenduv kehaniisutaja ja rahustavad vannisoolad. Brändi sõnul on hooldussari mõeldud neile, kes soovivad hoolitseda oma jalgade heaolu eest igapäevaselt ja seda sama kvaliteetselt, nagu teevad seda Birkenstocki jalatsid.

Olgu lisatud, et tegemist pole Birkenstocki esimese katsetusega ilumaailmas. Juba 2019. aastal tõi bränd turule mitmesuguseid niisutajaid, koorijaid ja kätekreeme, milles kasutati korgitamme koore ekstrakti – seda sama materjali, millest valmistatakse ka Birkenstocki kuulsad pehmed tallad. Tänavune lansseering on igas mõttes toonasest valikust meeldiv upgrade. 

Kaubamaja ajakirja Hooaeg tarbeks avanes mul suurepärane võimalus vestelda päikesekaitse teemadel nahakliinik Sclinic dermatoloog Dr. Bret Kaldveega, kes kummutas vestluse käigus levinud müüte ja andis selge põhjuse, miks peaks päikesekaitset kandma aastaringselt – olgu akna all kontorilaua taga, autoroolis või argisel jalutuskäigul.

Selleks et suvi mööduks nahale turvalisemalt, toon välja kuus peamist mõtet, mis sellest vestlusest minuga kaasa jäid.”

UVA – A nagu aging
SPF (sun protection factor) ehk päikesekaitsefaktor viitab eelkõige kaitsele UVB-kiirguse vastu, millel on pearoll päikesepõletuste ja nahavähi tekkes. Kuid tõeline nahka kahjustav salakavalus peitub UVA-kiirguses, mille mõju on vähem nähtav, ent pikemas plaanis laastavam. „Hea meelde jätta – A nagu aging,“ ütleb dermatoloog dr Bret Kaldvee, rõhutades, et just UVA-kiirgus on see, mis soodustab naha enneaegset vananemist. Ja mis kõige üllatavam – UVA tungib läbi ka aknaklaasi. Seega isegi tööpäeval kontoris või autoroolis võib vajada su nahk päikese eest kaitset.

SPF 30 on enam kui piisav – kui seda õigesti kasutada
SPF 30 blokeerib 97% UVB-kiirgusest, SPF 50 umbes 98,5%. Väike vahe, eks? Tõeline vahe tuleb sisse siis, kui me ei kasuta kreemi piisavalt – enamik inimesi kannab seda peale liiga õhukese kihina ja liiga harva.

Kogus loeb: üks pits kehale, kaks triipu näole
„Uuringud näitavad, et keskmine inimene kannab nahale umbes poole sellest kogusest, mida tegelikult vaja oleks, mistõttu ei jõua tootes lubatud kaitsefaktor kunagi täielikult mõjule. Lisaks kiputakse unustama, et päikesekaitsekreemi tuleks päeva jooksul ka uuendada, ideaalis iga kahe tunni tagant. Kui ollakse aktiivne, higistatakse või käiakse ujumas, tuleks kreemi peale kanda veelgi tihemini.“ Nahaarst annab ka selged juhised, kui palju on piisav: täiskasvanud inimese kogu keha katmiseks kulub üks pits ehk umbes 30 ml kreemi. Näo kaitseks piisab kahest täissõrme triibust – tõmba kreemi nimetissõrmele ja keskmisele sõrmele, mõlemale üks triip.

Päikesekreem olgu meigi all – mitte sees
Meigitooted, millel on SPF, ei pruugi pakkuda piisavat kaitset, eriti kui neid kantakse peale õhukese kihina. Nipp on lihtne: kõigepealt niisutav kreem, siis päikesekaitse (SPF 30 või 50), alles siis jumestus.

Päeva jooksul uuendamine? Kasuta mütsi, mitte TikToki trikke
Päikesekaitsekreemi uuendamine meigi peale on veel lahendamata kunst. Kuni keegi selle ära ei lahenda, soovitab dr Kaldvee pigem varjus istuda, kanda laia äärega mütsi ja suuri päikeseprille.

UPF-riided on lapsevanema salarelv
Erinevalt kreemist ei vaja UPF-rannariided päeva jooksul uuendamist, ei kulu maha ja pakuvad kindlat kaitset. Boonus: laps ei saa neid “kogemata” maha hõõruda. Kui rannariided saavad märjaks, vaheta need lihtsalt kuiva vastu.

Loe täispikka artiklit, mis ilmus ajakirja Hooaeg suvenumbris siin!

Sellega on kokku puutunud paljud lapsevanemad, sellega on kokku puutunud ka need, kellel lapsi ei ole. Mis aga üldse on atoopiline dermatiit ja millised on parimad viisid selle leevendamiseks? Neid nõuandeid täna jagamegi. 

Mis on atoopiline dermatiit ja selle peamised põhjused?

Atoopiline dermatiit ehk ekseem on seisund, mis muudab naha punaseks ja sügelevaks. See on tavaline lastel, kuid võib esineda igas vanuses. Atoopiline dermatiit on pikaajaline, üldiselt krooniline ja kipub perioodiliselt ägenema. Sisundiga võib sõltuvalt selle ägenemisest kaasneda astma või heinapalavik. Atoopilist dermatiiti koheselt välja ravida ei ole võimalik, kuid seda on võimalik kontrollida erinevate kreemide ja ravimite kasutamisega.

Atoopilise dermatiidi põhjused ja kestvus

Atoopiline dermatiit on põhjustatud immuunsüsteemi aktiveerimise, geneetika, keskkondlike tegurite ja stressi kombinatsioonist. Atoopilise dermatiidi tekkides reageerib inimese immuunsüsteem mõnele välisele ärritajatele või allergeenidele üle. See ülereageerimine võib põhjustada nahal ebameeldivat põletus ja sügelustunnet. Atoopiline dermatiit on tingitud reaktsioonist nahas. Reaktsioon põhjustab pidevat sügelust, turset ja punetust. Atoopilise dermatiidiga inimesed võivad olla tundlikumad, sest nende nahal puudub spetsiifiline kaitse, mis säilitab naha veebarjääri. Atoopiline dermatiit on kõige levinum imikutel. See võib ilmneda juba 2-6 kuu vanuselt. Paljud inimesed kasvavad sellest välja varases täiskasvanueas. Atoopilise dermatiidiga inimesed teevad sageli positiivseid allergiatestide tulemusi, kuid atoopiline dermatiit ei ole siiski põhjustatud allergiast.

Atoopilise dermatiidi sümptomid ja seda võimendavad tegurid

Atoopilise dermatiidi sümptomid võivad avalduda järgmiste tunnustena: villid koos eritise või koorikuga; kuiv nahk kogu kehal või kühmulised nahapiirkonnad käte tagaküljel ja reite esiosas; kraapimisest tekkinud vigastatud nahapiirkonnad; võimalikud värvimuutused nahal; punetus või põletik vigastatud kollete ümber; paksenenud nahaga piirkonnad, mis võivad tekkida pärast pikaajalist ärritust ja kraapimist. Järgmised tegurid võivad atoopilise dermatiidi sümptomeid võimendada: allergia õietolmu, hallituse, tolmulestade või loomade suhtes; külm ja kuiv õhk talvel; külmetushaigused või gripp; kokkupuude ärritavate ainete ja kemikaalidega; kokkupuude karedate materjalidega, näiteks villaga; soodumus kuivale ja kergesti ärrituvale nahale; emotsionaalne stress ja pinge; naha kuivamine sagedasest vannitamisest või duši all käimisest ja samuti väga sagedasest ujumisest tulenev nahakuivus; liiga kuum või liiga külm keskkond, samuti äkilised temperatuurimuutused, eriti aastaaegade vaheldumisel; parfüümid või värvained, mida sisaldavad igapäevaselt kasutatavad kreemid või pesuvahendid.

Peamised atoopilise dermatiidi lööbed

Lööbe tüüp ja asukoht võib sõltuda inimese vanusest: Alla 2-aastastel lastel võib lööve alata näol, peanahal, kätel ja jalgadel. Lööve on sageli sügelev ja moodustab villid, mis valguvad ja kooruvad. Vanematel lastel ja täiskasvanutel on lööve sagedamini näha põlve ja küünarnuki siseküljel. See võib ilmneda ka kaelal, kätel ja jalgadel. Täiskasvanutel võib lööve piirduda käte, silmalaugude või suguelunditega. Lööve võib halva puhangu ajal esineda kõikjal kehal. Tugev sügelus on tavaline. Sügelus võib alata isegi enne lööbe ilmumist. Kusjuures, atoopilist dermatiiti nimetatakse sageli “sügeluseks, mis tekitab löövet”, sest sümptomid algavad sügelusega ja sellele järgneb kraapimise tagajärjel avalduv nahalööve.

Kas atoopiline dermatiit taandub ise ilma ravita?

Atoopilise dermatiidi puhangud kestavad iga inimese puhul erineva pikkusega ja erineva sagedusega. Paljudel juhtudel on võimalik, et sümptomid taanduvad ilma tõsise ravita. See kehtib eriti nende juhtumite puhul, mille puhul ei esine väga tugevaid sümptomeid. Näiteks atoopilise dermatiidi esinemine kätel väikeste kolletena taandub suurema tõenäosusega ilma põhjalikumat ravi vajamata. Igal inimesel on erinevad perioodid, millal esineb atoopilise dermatiidi taandumine, see sõltub aastaaegadest, immuunsüsteemi seisundist ja paljudest teistest teguritest. Ravist loobumisel on oluline vältida kõike, mis võib seisundit halvendada.

Kuidas atoopilist dermatiit leevendada?

Hoidke nahk niiske, kasutades 2 kuni 3 korda päevas La Roche-Posay salve, kreeme või ljosoone. Valige nahatooted, mis ei sisalda alkoholi, lõhnaaineid, värvaineid ega muid kemikaale. Abiks on ka õhuniisutaja, mis hoiab koduse õhu niiskena. Atoopiline dermatiit kestab paraku kaua. Seda saab kontrolli all hoida, kui seda ravida, vältida ärritavaid aineid ja hoida nahka hästi niisutatuna. Lastel hakkab seisund sageli kaduma umbes 5-6-aastaselt, kuid sageli võib esineda ägenemisi. Täiskasvanutel on probleem tavaliselt pikaajaline või korduv seisund. Pesemisel või suplemisel püüdke tagada võimalikult lühike kokkupuute aeg veega. Lühikesed jahedad vannid on paremad kui pikad kuumad vannid. Kasutage tavalise seebi asemel õrnu kehapesu- ja puhastusvahendeid ning ei ole soovitatav pesta või kuivatada nahka liiga tugevalt või liiga kaua.

*Artikkel on valminud koostöös veebipoega notino.ee.