Kes siis meile enim silma on jäänud? Loomulikult ei saa üle ega ümber tavapärasest duost – Diorist ja Chanelist. Mõlemad moemärgid vallutasid oma etenduse kajastustega sotsiaalmeedia ning pälvisid (mitte muidugi ülemäära üllatuslikult) ülistavaid kiidusõnu igast maailma otsast. Kuid kogu haute couture nädala „varastas” ei keegi muu kui Balenciaga.
53 aastat on oodatud seda hetke, mil Balenciaga moemärk taas oma loomingut haute couture moenädalal esitleks. Tänavu jõudis see hetk kätte ning seda tänu moemaja loomingulisele juhile Demna Gvasaliale, kelle kõrgmoedebüüt oli tõeline kummardus Cristobal Balenciaga ikoonilistele moemängudele. Ärge arvake, et Gvasalia tõi lavale sellise Balenciaga, nagu nägime näiteks siin – ei. Kõrgmoenädal on hoopis teine tera ning siinkohal ei valmistanud Gruusiast pärit moelooja ühtegi pettumust. Vaadake oma silmaga järele ning äkki suudate teiegi ära arvata, millisele Cristobal Balenciaga komplektile üks või teine komplekt 21. sajandi väärilise kummarduse teeb.
Muide, veel põnevaid fakte Balenciaga haute couture kollektsioonist ja etendusest:
Ja kuna need Balenciaga kollektsiooni fotod said absoluutselt imelised, siis jagame neid allolevas galeriis. Head couture’i meile kõigile!
“”Tüdruk trammis” on kindlasti üks mu lemmikuid kogu albumilt – see on mõnus, suvine ja helge,” räägib INGER. Video võtted said alguse varavalges Balti jaamas. “Olime platsis juba kell 5:45 ja jagasime oma muusikat esimestele trammisõitjatele. Inimesed olid üllatavalt vastuvõtlikud – mõni filmis isegi salaja kõrvalt meie tegemisi.”
Inspiratsioon loole sündiski just nimelt ühest trammisõidust – kuigi INGER tunnistas oma albumi esitlusel, et ta polnud trammiga sõitnud juba ammu. Nüüdseks on see lubatud suvine sõit tehtud ning ka visuaalselt jäädvustatud.
Video tõi ekraanile loovtiim Chairmen Productioni eestvedamisel – režissöörideks Kaur Kulver ja Martin Pikk.
Laul ise sündis koostöös Markus Palo, Claus Heinrich Riismaa ja Harmo-Ron Kallastega. Produtsendiks oli Markus Palo, loo miksis Steven Ilves ja masterdas Sander Sadam.
Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.
Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.
Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.
Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.
Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost: