Foto: Marianna Gunja
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.
Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.
Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!
