Foto: Tijn Nelemans
Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.
Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”
“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt
Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.
Vaata fotosid näitusest galeriis!
Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026.
Näitus nimega „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ uurib, kuidas disainerid muudavad argised rõivad ja pealtnäha lihtsad materjalid millekski erakordseks. Fookuses on nii garderoobi basic-esemed kui ka paber, plast ja metall, mis saavad ekstraordinaarseks tänu käsitööle, konstruktsioonile ja ehk ka disaineri vaimukusele. Muuseum lubab käsitleda ka seda, kuidas esemete väärtus kujuneb nende kasutamise ja hoidmise kaudu.
Andrew Boltoni kureeritud väljapanek koondab üle 200 teose, sealhulgas Marc Jacobsi, Calvin Kleini ja Matthieu Blazy loomingut ning moemärke nagu Burgerry, LOEWE, Moncler ja Off-White. Näituse kaks põhisuunda vaatlevad ühelt poolt argirõivaste ümbermõtestamist, teisalt lihtsate, vahel lausa ühekordseks kasutamiseks mõeldud materjalide muutumist kantavaks kunstiks.
Meenutuseks. Esialgu pidi 2027. aasta kevadnäitus nimega „John Galliano: Horizons“ keskenduma justnimelt Galliano loomingule. See plaan tõi kaasa omajagu kriitikat disaineri varasemate antisemiitlike ja rassistlike väljaütlemiste tõttu ning augusti lõpus teatasid muuseum ja Galliano ühiselt näitusest loobumisest. Bolton on rõhutanud, et uus kontseptsioon ei sündinud soovist leida lihtsalt käepärane asendus. Vogue’ile antud kommentaaris tunnistas ta, et varuplaani polnud: eesmärk oli luua sama ambitsioonikas ja kõnekas näitus, millel oleks ka relevantne.
Met Gala kontekstis tekib siia aga paratamatult omaette vastuolu. Argisuse ülistamine sündmusel, millelt oodatakse aasta kõige suurejoonelisemaid moekomplekte? Kõlab vähemalt esialgu meeldivalt paradoksaalselt.
Met Gala toimub 3. mail 2027 ja selle dress code’i pole veel avalikustatud. Näitus „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ on avatud 9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028.
Lebohang Kganye on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kes kasutab perekonnaarhiive ja lavastatud keskkondi, et uurida, kuidas isiklikud lood kujundavad laiemat ajalookäsitlust või seda hoopis kahtluse alla seavad. Fotografiskas 6. novembril avaneva näituse „Le Sale ka Kgotso“ keskmes on kodu kui paik, kus põimuvad turvatunne ja rahutus, perekondlikud mälestused, mütoloogia ja folkloor. Lõuna-Aafrika suulisest pärimusest lähtudes uurib Kganye, kuidas uskumused ja rituaalid elavad edasi tänapäevas ning kujundavad inimeste igapäevaelu.
Spetsiaalselt Fotografiska jaoks valminud projekt „Le Sale ka Kgotso“ on ruumiinstallatsioon, mille eeskujuks on RDP (rekonstruktsiooni- ja arenguprogramm) elamu. Selliseid elamuid rajati Nelson Mandela valitsuse poolt 1994. aastal algatatud programmi raames, eesmärgiga leevendada apartheidijärgses ühiskonnas sügavalt juurdunud ebavõrdsust. Alumiiniumist ja terasest fotoskulptuuride abil taasloodud elamu koosneb viiest elusuuruses toast, millest igaüks on täidetud teatraalsete, detailideni läbimõeldud stseenidega.
„Suur osa minu loomingust keskendub suulisele ajaloole ja lugude jutustamisele, eriti sellele, kuidas lood põlvest põlve edasi kanduvad. Olen toonud oma loomingusse mütoloogia ja kõik need lood, mida kuulsin lapsena township’i elamupiirkonnas kasvades. Paljud neist olid väga kummalised,“ kirjeldab Kganye.
Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl sõnab, et Kganye looming on fotomaastikul tugevalt eristuv: „Lebohang Kganye loomingu juures köidab mind enim see, millise mängleva kergusega seob ta fotograafia, etenduskunsti, stsenograafia ja skulptuuri üheks tervikuks. Ta loob loo ja maailma selle ümber, astub ise stseeni ning laseb fotol võtta füüsilise, skulptuurse vormi. Tema lähenemine fotograafiale on erakordne – midagi sellist ei ole ma varem näinud,“ kommenteerib Jarl.
Kganye teosed kuuluvad mitmete mainekate muuseumide ja institutsioonide kogudesse, sealhulgas Smithsoniani instituudi, Getty muuseumi, Victoria ja Alberti muuseumi ning Pariisi moodsa kunsti muuseumi (Musée d’Art Moderne de Paris) kogudesse. 2022. aastal osales Kganye Veneetsia kunstibiennaalil Lõuna-Aafrika paviljonis ning tema loomingut on hiljuti eksponeeritud ka näiteks New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) ja Londonis Tate’is. „Le Sale ka Kgotso“ avanes esmakordselt 2025. aastal Fotografiska Berliinis ning oli 2026. aasta märtsist oktoobrini esitlusel Fotografiska Stockholmis.
Näituse avamise puhul viibib Kganye Eestis ning neljapäeval, 5. novembril kell 19.00 toimub Fotografiskas kunstnikuvestlus, mis annab ühtlasi võimaluse näitusekülastuseks päev enne avamist. Samal õhtul algusega kell 20.00 toimub Fotografiska restoranis õhtusöök, mis tähistab näituse avamist ja tõstab esile Lõuna-Aafrika maitseid. Laupäeval, 7. novembril kell 14.00 leiab aset näituse avatuur koos kunstnikuga.
Lebohang Kganye näitus jääb avatus 7. märtsini 2027. Lisaks Kganye näitusele saab praegu Fotografiskas külastada veel ka suurnäitust „Vivian Maier: avastatud teosed“, samuti Heikki Leisi soolonäitust „Torm enne vaikust“ ja Bosnia päritolu kunstniku Šejla Kamerići isikunäitust „EX YOU“. Maja esimesel korrusel on kuni kuu lõpuni avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna üliõpilaste ja vilistlaste näitus „Minu lugu on…”, mis on Fotografiska Tallinna uue näitusekeskkonna Community Gallery esimene näitus ning mille külastamine on kõikidele huvilistele prii.
