Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.
Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”
“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt
Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.
Vaata fotosid näitusest galeriis!
Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026.
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!