Foto: Tijn Nelemans
Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.
Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”
“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt
Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.
Vaata fotosid näitusest galeriis!
Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026.
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.
