Foto: Portail.ee

Mood, sõda ja sõnumid I

Umbes kuu aega tagasi tegi ühe suure levikuga väljaande toimetus oma lugejatele üleskutse riietuda ise ja rõivastada ka oma pere armeestiili, teha pilti ja postitada fotod sotsmeediasse. Ühisloominguna valmima pidanud visuaalne materjal oli planeeritud näitama toetust ukrainlastele. Tagasiside jäi kesiseks – promotud teemaviite alt leiab tänaseks vaid käputäie kaadreid. Moeinimeste omavahelistes vestlustes küttis see ettepanek aga kirgi… ja kuidas veel.

Kas praegusel ajal on okei end tsiviilisikuna sõjaväeteemaliste hilpudega katta? Panna lastele selga kamuflaažrõivad? Äkki pole isegi khakitoon enam lubatud? Kas mõni meie sõjakaugetest riigikogulastest võiks selga panna Zelenskõi kuulsaks kantud liibuva oliivikarva fliisi? Kas see mõjuks taktitundetult või saaksid kõik üheselt aru, et tegemist on toetusaktsiooniga? Või naerdaks see onu lihtsalt välja: mis teatrit ta teeb, miks teeskleb? Kust kulgeb rohekaspruun joon ja kellele on antud moepolitsei volitused?

Küsijate seas olin minagi. Uurisin teistelt ja ka iseendalt ning taipasin kuivõrd tugev negatiivne reaktsioon mul selle kampaaniaga seoses tekkis. Olen trende analüüsinud ja neist kirjutanud suure osa oma karjäärist – militaarstiil tuleb ja läheb, läheb ja tuleb ning sedasi aastast aastasse. Erinev on vaid see, millisest perioodist inspiratsiooni ammutatakse. Moemaailm lihtsalt ei saa ilma, on sõltuvuses nii look’ist kui ka intrigeerivast-irriteerivast tähendusväljast. Siiski, niikaua, kuni sõjad püsivad kaugel, on kamuflaaž vaid üks muster teiste seas, balaclavad ei tekita õudu, tanksaapad ei vii mõtteid lahingutele.

2022. aasta kevadel on aga sõda meie lävepakul ja moeajude tavaprogramm peab saama update’i. Usun, et on esemeid, mille puhul jõuame kiiresti üksmeelele – kamuflaažkangast bikiinid, peokleidid, beebiriided jmt on praegusel ajal selge no-no. Jah-lahtrisse saame nobedalt lükata esemed, mille seost sõjaväetemaatikaga ei oska paljud aimatagi, mis ei röögi „ARMEE”. Olgem ausad, isegi kui arvestame pelgalt viimase saja aasta jooksul sõjaväerõivastusest või sõjaga seotud tootearendusest tavatarbimisse liikunud esemeid ja materjale, peaksime oma kappe tõsiselt õgvendama – näiteks blusoonid, cargo-püksid, nailonist esemed jmt oleksid minevik.

Kelle ja millistest militaarrõivastest me siis paljaks koorime? Võtame vaatluse alla eseme, mis seostub pea 100% armeetemaatikaga – stsenaariumi peategelaseks on vormijakk ja otsustaja rollis, üllatus-üllatus, oled Sina. Situatsioon selline: tänaval sammuvad kõrvuti sarnases jakis ohvitser, punkar ja veel kaks tegelast. Jakk on kõigil seljas peaaegu sama, tüüpide motivatsioon selle kandmiseks aga erinev. Esimene kannab seda kohustuslikus korras, näidates kuuluvust riigikaitse ridadesse. Teine on rõivaeseme skoorinud mõnest armee-surplus poest ja näitab enda arvates oma moevalikuga toetust Ukraina sõduritele. Kolmas mähib kulunud sekkarileiu õlgadele hoopiski protestist kõikvõimalike jõuinstitutsioonide vastu. Neljandat ei huvita muu, kui see, et mõni Kardashianidest kandis ka midagi taolist. Stilistiliselt on esimesed kaks sarnased kui kaks tilka vett, kolmas aga selgelt osa alternatiivsemast seltskonnast, neljas, noh jah. Kuidas tundub, kellele jätaksid jaki selga ja kellel paluksid selle ära võtta? 

Tegid oma valiku? Ohvitserile vast jätaksime tema vormi alles, onju? Fashionista jääks vist jakist kohe ilma? Tundub igati õigustatud. Punkari osas võivad mõtted lahkneda. Mõnele ei sobi taoline provotseeriv rõivastumine üldse, mõnele mõjub, vastupidi, sümpaatsena. Minult saab see üsna neutraalse hinnangu – sümbolit kantakse ja sellega mängitakse teadlikult ning vastuolu on otsusesse samuti teadlikult sisse kodeeritud. Selgus on majas. Aga see kolmas tüüp, mis me temast arvame? Kas saame selgelt aru, miks see jakk tal praegusel ajal seljas on? Kas kõik – nii meie oma inimesed kui ukrainlased – mõistavad, et just selle jaki kandmine näitab, et „me oleme Teiega!”? Kas järeldus on ühene? Ehk ratsutab ta hoopiski sõjaväe cool’i peal? Või on enda arust tubli action-mees? Kui veidikenegi teemasse süüvime, jõuame ristuvate teemade ja kihtideni, mis panevad enne pea valutama, kui tõeni välja jõuame.

Valutamiste vältimiseks pakun välja ühe lihtsa mõtte – antud juhul polegi tegemist niivõrd moeteema ja lubamiste-mittelubamistega kui üldinimliku respekti näitamisega. Sisetunne ütleb, et hetkel peaksime äratuntava armeestiili reserveerima vaid Ukraina riigi kaitsjatele ja meie riigi kaitsjatele. See on moraalse kompassi, mitte moeregulatsiooni küsimus, onju? Võiksime mõelda sellele, mida ühe või teise militaarseosega eseme kandmine tähendab, millega ja kellel seostuda võib. Rõivad on ju meie teine nahk, rõivastega saadame sõnumeid, mida saame kontrollida. 

Peaksin ehk täpsustama, et kirjutades mõtisklesin rõivastest, mille puhul teeme teadlikke moevalikuid näiteks töö või vaba aja „kesta” leidmiseks. Kodus või võpsikus ei kaasne kamuflaažpükste ja tumeroheliste fliisidega suuremat sorti filosofeerimist. Vähemalt minu jaoks mitte. Iseasi, kas vaim lubab neid kanda ja ei pane võpatama kui vaatevälja kogemata khakitooni T-särgivarrukas ilmub. Viimast olen muide ise kogenud.

Ilma pikema jututa, eelpool mainitud toimetuse ettepanek oli tehtud heaga, vastupidist on raske uskuda. Küllap sooviti tuua tähelepanu lugejate mõtetes üha kaugenevale sõjateemale, et innustada neid tegutsema ja annetama. Lihtsa ja näiliselt klaari üleskutse taga peitis end aga palju suurem ja keerulisem teema. Teie kõigi lahkel loal näitan Ukrainale hetkel toetust sellega, et ei trügi kandma avalikus kohas militaarstiiliga seonduvaid esemeid. Ja proovin oma täitsa tavalistes rõivastes teha asju, mis ka päriselt kasu toovad. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Portail.ee

Looking back… ehk Portaili 7 loetuimat lugu aastal 2023

Nagu traditsiooniks juba saanud, siis on meil kombeks võtta aasta kokku Portaili iga-aastaste menuklugudega. Kui seni oleme välja toonud viis aasta enim loetud lugu, siis tänavu oli selliseid lugusid, mille loetavus teistest peajagu üle, lausa seitse.

Moe- ja ostumaanidele läks loomulikult enim korda uudis sellest, et ARKET avab Tallinnas oma poe. Maikuus see esinduskauplus tõesti avatud sai, Viru Keskuses ja ühe väärika avapeoga ühes. Samuti sai palju loetavust meie südavusine artikkel “25 ALLAHINDLUSPÄRLI meie lemmikutelt Skandinaavia brändidelt”, mis näitab, et ka Portaili lugeja ei ütle ühest heast sooduspakkumisest ära.

ARKET

On olnud puhas rõõm näha, kuidas elatakse kaasa ka kodumaistele tegijatele ning nende saavutustele. Olgu selleks Piret Reinsoni tõlgitud raamat Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks või Goldtime’i looja Indrek Peterson oma abikaasale pühendatud teemantehete bränd Side by Side. Või hoopis Kristel Saal-Engmani ja Reio Engmani poolt Haapsalus avatud Hans Hubert Villa. Lubame, et jätkame taoliste virtuaalsete aplausidega ka 2024. aastal.

Raamatu „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“autor Caroline de Maigret | CHANEL.

Püstijalu võime aga aplodeerida Portaili kaasautorile Ester Kannelmäele, kelle sulest ilmunud Maison Beastist rääkiv “Ühe maailmavallutuse start” kinkis meile kõigile esireakoha, et saaksime jälgida ühe kodumaise brändi esimesi avalikke samme. Ning loomulikult tema ilustamata ja aus artikkel Tallinn Fashion Weekist, mis “murdis interneti” ja algatas lugematul hulgal diskussioone – omajagu toetavaid, parajalt ka kritiseerivaid, aga lõppkokkuvõttes meie moeskeenele vägagi vajalikke. Aitäh sulle, Ester! 

Aitäh ka teile, head Portaili külastajad – lugemast, jagamast ja kaasa mõtlemast ning mis muud kui järgmiste väärikate lugudeni aastal 2024!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Ennos/Julien Pujol, Liis Kalda.

Looking back… ehk Portaili 5 loetuimat lugu aastal 2022

Kuigi Portaili uue lehe avamisega sai juba väikestviisi tagasivaade meie läbi aegade enim loetud lugudele tehtud, siis leidsime, et traditsiooni me rikkuma ei hakka ning teeme ka 2022. aasta enim loetud artiklitele ühe suure virtuaalne aplausi.

Loomulikult kerkisid möödunud aastal ka meie lehel märgatavalt esile just Ukrainaga seotud teemad. Jagasime meeleldi informatsiooni nii erinevatest heategevusaktsioonidest, mis Eestis aset leidsid, kui tutvustasime ohtralt Ukraina moeloomingut. Enim aga loeti ja ka jagati kolmkeelset informeerivat artiklit „Kuidas täna toetada Ukrainat” ning selle üle on meil siiralt hea meel.   

Foto: Xenia Petrovska

Kuigi novembris kirjutas Aljona 2022. versiooni artiklist „Mida teha nelja päevaga Pariisis”, siis üllatuslikult tõusis möödunud aasta enim loetud lugude viisikusse hoopis tema 2019. aasta originaalartikkel. Olgu selles „süüdi” avanenud piirid, otsingumootorid või kellegi edukas viide, Pariis pakub ikka meie lugejatele huvi.

Meil on alati hea meel näha, et lugejatele lähevad korda teated meie kodumaistelt tegijatelt. Nii jõudsid viisikusse moeuudis sellest, kes asuvad 2022. aastal püüdma nii Kuld- kui Hõbenõela, kui ka ilu-uudis (ja Helene arvustus) uuest kodumaisest juuksekosmeetikast Pure Shores. 

Foto: Pure Shores

Ning lõpetuseks. Tööpakkumised, ikka need tööpakkumised. Oleme jaganud möödunud aastal hulganisti pakkumisi nii moe-, disaini-, ilu- kui ka turunduse ja kommunikatsiooni vallast ning plaanime sama jätkata ka tänavu. Nii et hoidke aga silmad lahti!

Aitäh lugemast ja jagamast ning järgmiste väärt lugudeni!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid