Foto: Portail.ee

Ei saa mitte vaitki olla

Kunagi ammu asus Trollideriik seitsme maa ja mere taga. Kunagi ammu lausus rahvas, et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Kunagi ammu oligi ammu – vanad teadmised ja ütlemised tuleb praeguses hetkes ümber hinnata.

Kombinatsioon tulihingelisusest ja mõningasest kirjutamisoskusest viis mind aastaid tagasi selleni, et hakkasin avalikult oma mõtteid ilmutama. Aegade jooksul olen saanud reaktsiooniks nii kiitust kui laitust, nii sõbralikke seljalepatsutusi kui ka oksereaktsiooni tekitavaid muttatampimisi. 

Muinasjuttudest tuttavad pahandusekeerutajate hordid ei peida end enam raamatukaante vahel, vaid on materialiseerunud meie argipäevas. Nende eesmärgiks on külvata hirmu ja tirida kõrge lennuga maailmaparandusideed lehkavasse mudamülkasse, et need seal rapsiksid kui määrdunud sulgedega merelinnud. See muda on vastikult kleepuv ja tiivalööke pärssiv. Vaid vähesed (mina nende hulka ei kuulu) suudavad kergusega kannatada luust ja lihast kollide või digitrollide rünnakuid.

Miks kolavad need kollid siis meie seas endiselt ringi? Aga seepärast, et laseme sel sündida, pole taibanud neid suure kisaga ära ajada. Teeme häält vaid viimases hädas, kuss olemine on meil veres. Ütleb ju vanasõnagi, et rääkimine on hõbe ja vaikimine kuld. Usume ehk endiselt sõnamaagiasse, usume, et olulistest asjadest rääkimine võib meid nendest sootuks ilma jätta. Kas see strateegia meid ka praegusel ajal aitab? Vist mitte?

Mis sünnib vaikusest? Sünnivad diktaatorid, sünnivad sõjad, rõhumine ja vägivald. Kui valjult kõlab vaid trollide hääl, jäädakse paratamatult uskuma, et see, mida nad karjuvad, mida nad on programmeeritud kisama, ongi enamuse arvamus. Nii võib jääda mulje nagu ei sobiks keskmisele eestimaalasele see, et Anna ja Liina saaksid omavahel abielluda. Võib jääda mulje, nagu ei hooliks me kliimasoojenemisest või vanurite koroonasurmadest. Võib jääda mulje, et Ukraina sõjapõgenikud pole Eestisse oodatud, et Kalamaja või Karlova hipster ei armasta Eestimaad või midagi muud totrat.

See mulje saab jääda vaid siis kui sina, heade mõtete ja soovidega inimene, ei tee oma suud lahti kodus, tööl ja puhkehetkel, ei too oma keha meeleavaldusele või trüki oma seisukohti (neid faktidel põhinevaid) sotsmeediasse, et need lükkaksid seal ümber Kremli-meelsete jutupunkte, sõja- või koroonaeitajate valeinfot, töösturite mesijuttu jmt. Kus viga näed laita, sinna peab minema aitama (kehtiv vanasõna, jippii!), eriti infosõja tingimustes. Kui tasakaalukate suu jääb lukku, siis oleme varsti kaugel vabalt mõtlevate, ütlevate ja elavate inimeste ühiskonnast. Vaikimise ja ükskõiksuse väetisel kasvab rumalus ja sirguvad tillukesed diktaatorid, kes polegi varsti enam nii väikesed. 

Kõrge empaatialävega inimestel võib trollidest mõnikord isegi kahju hakata. Kummalisel kombel on üks esimesi tõdesid, mille üks vaba ja salliva ühiskonna eest võitleja peab endale selgeks tegema, see, et sallimatus sallimatute aktsioonide vastu on ok. See pole minu tarkus, vaid härra Karl Popperi sõnastatud paradoks, mis peaks silme ette kerkima iga kord kui tekib mõte säästa vastulöögist neid, kes vainavad.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Portail.ee

Looking back… ehk Portaili 7 loetuimat lugu aastal 2023

Nagu traditsiooniks juba saanud, siis on meil kombeks võtta aasta kokku Portaili iga-aastaste menuklugudega. Kui seni oleme välja toonud viis aasta enim loetud lugu, siis tänavu oli selliseid lugusid, mille loetavus teistest peajagu üle, lausa seitse.

Moe- ja ostumaanidele läks loomulikult enim korda uudis sellest, et ARKET avab Tallinnas oma poe. Maikuus see esinduskauplus tõesti avatud sai, Viru Keskuses ja ühe väärika avapeoga ühes. Samuti sai palju loetavust meie südavusine artikkel “25 ALLAHINDLUSPÄRLI meie lemmikutelt Skandinaavia brändidelt”, mis näitab, et ka Portaili lugeja ei ütle ühest heast sooduspakkumisest ära.

ARKET

On olnud puhas rõõm näha, kuidas elatakse kaasa ka kodumaistele tegijatele ning nende saavutustele. Olgu selleks Piret Reinsoni tõlgitud raamat Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks või Goldtime’i looja Indrek Peterson oma abikaasale pühendatud teemantehete bränd Side by Side. Või hoopis Kristel Saal-Engmani ja Reio Engmani poolt Haapsalus avatud Hans Hubert Villa. Lubame, et jätkame taoliste virtuaalsete aplausidega ka 2024. aastal.

Raamatu „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“autor Caroline de Maigret | CHANEL.

Püstijalu võime aga aplodeerida Portaili kaasautorile Ester Kannelmäele, kelle sulest ilmunud Maison Beastist rääkiv “Ühe maailmavallutuse start” kinkis meile kõigile esireakoha, et saaksime jälgida ühe kodumaise brändi esimesi avalikke samme. Ning loomulikult tema ilustamata ja aus artikkel Tallinn Fashion Weekist, mis “murdis interneti” ja algatas lugematul hulgal diskussioone – omajagu toetavaid, parajalt ka kritiseerivaid, aga lõppkokkuvõttes meie moeskeenele vägagi vajalikke. Aitäh sulle, Ester! 

Aitäh ka teile, head Portaili külastajad – lugemast, jagamast ja kaasa mõtlemast ning mis muud kui järgmiste väärikate lugudeni aastal 2024!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Ennos/Julien Pujol, Liis Kalda.

Looking back… ehk Portaili 5 loetuimat lugu aastal 2022

Kuigi Portaili uue lehe avamisega sai juba väikestviisi tagasivaade meie läbi aegade enim loetud lugudele tehtud, siis leidsime, et traditsiooni me rikkuma ei hakka ning teeme ka 2022. aasta enim loetud artiklitele ühe suure virtuaalne aplausi.

Loomulikult kerkisid möödunud aastal ka meie lehel märgatavalt esile just Ukrainaga seotud teemad. Jagasime meeleldi informatsiooni nii erinevatest heategevusaktsioonidest, mis Eestis aset leidsid, kui tutvustasime ohtralt Ukraina moeloomingut. Enim aga loeti ja ka jagati kolmkeelset informeerivat artiklit „Kuidas täna toetada Ukrainat” ning selle üle on meil siiralt hea meel.   

Foto: Xenia Petrovska

Kuigi novembris kirjutas Aljona 2022. versiooni artiklist „Mida teha nelja päevaga Pariisis”, siis üllatuslikult tõusis möödunud aasta enim loetud lugude viisikusse hoopis tema 2019. aasta originaalartikkel. Olgu selles „süüdi” avanenud piirid, otsingumootorid või kellegi edukas viide, Pariis pakub ikka meie lugejatele huvi.

Meil on alati hea meel näha, et lugejatele lähevad korda teated meie kodumaistelt tegijatelt. Nii jõudsid viisikusse moeuudis sellest, kes asuvad 2022. aastal püüdma nii Kuld- kui Hõbenõela, kui ka ilu-uudis (ja Helene arvustus) uuest kodumaisest juuksekosmeetikast Pure Shores. 

Foto: Pure Shores

Ning lõpetuseks. Tööpakkumised, ikka need tööpakkumised. Oleme jaganud möödunud aastal hulganisti pakkumisi nii moe-, disaini-, ilu- kui ka turunduse ja kommunikatsiooni vallast ning plaanime sama jätkata ka tänavu. Nii et hoidke aga silmad lahti!

Aitäh lugemast ja jagamast ning järgmiste väärt lugudeni!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid