Kas ilu võiks päästa maailma? Meie oleme selles osas optimistlikud. Miks nii, te küsite? Sest veel enne kui maailm pea peale pöörati oli Portailil au ja rõõm – läbi fotograaf Laura Nestori kaamerasilma – jäädvustada H&Mi tänavuses Conscious Exclusive kollektsiooni rõivais ei kedagi muud kui kiiruisutaja Saskia Alusalu. Tulemus sai meie silmis nii kaunis, et peaks iga moemaani päeva ilusamaks tegema küll. Tänasel päeval on tähtis ju seegi.  

Samuti toome teieni intervjuu Saskia Alusalu endaga. Sellest, milline on tema suhe moega ning kuidas sujus tema jaoks eelnimetatud fotosessioon, saategi lugeda altpoolt.

Saskia, räägi, kui suure osa sinu elust moodustab mood – mida üldse tähendab mood inimese jaoks, kes enamuse ajast veedab spordirõivais? 

Minu jaoks on ikkagi väga oluline riiete mugavus. Spordirõivaste juures veelgi enam. Loomulikult meeldivad mulle ägedad asjad, need annavad ka trennile särtsu juurde. Ent kui küsimus on selles, kas minu jaoks on oluline nii-öelda viimaste moeröögatustega kaasas käia, siis seda kindlasti mitte.

Mulle meeldis kuulda, et Sulle läheb korda moemaailma jätkusuutlikkus. Räägi sellest natuke lähemalt – miks see Sulle südamelähedane on?

Hetkel ei ole meil planeeti B ehk peaksime hoolitsema selle ainsa eest, kus me praegu elada saame. Kui minust endast rääkida, siis olen tänaseks inimene, kes eelistab kahte väga hea kvaliteediga toodet – mille eest inimesed saavad ka väärilist tasu –, mitte kahtekümmet keskmise või halva kvaliteediga asja.

Lähme nüüd H&M Conscious Exclusive tänavukevadise kollektsiooni juurde. Kuidas Sa end selles tundsid?

Mõnusad materjalid ja mugavad riided.

Kas Sul kujunes pildistamise ajal välja ka eriline lemmik?

Orgaanilisest linasest ja Tencelist pükskostüüm oli väga praktiline ja mugav!

Mida Sa kannad siis, kui Sa ei pea spordi tegemisele mõtlema – oma nii-öelda vabal päeval?

Kuna mulle meeldib väga looduses viibida, siis ka enamuse oma vabast ajast veedan suhteliselt sportlikes riietes. Loomulikult on vahel tore ka naiselikumaid riideid kanda.

Nüüd paar kiirküsimust ka:

Parim nõuanne, mis Sulle eales antud on? 

Ole sina ise!

Sinu kolm soovi kuldkalakesele? 

Ühest piisab! Paluksin võlukepikest, mis täidab kõik minu soovid.

Hetke kõige tüütum slängisõna? 

Mõned inetud venekeelsed laensõnad, mille tegelikku tähendust enamik ei tea.

Sinu lemmikmuuseum? 

Peeter I majamuuseum.

Ütle enda kohta üks fun fact. 

Ma ei tea, kas see just fun fact on, aga ma armastan ehedust ja see on jäänud nii-nii harvaks, et ongi tragikoomiline.

H&Mi tänavuses Conscious Exclusive kollektsioonis, mis hõlmab nii uhkeid õhtukleite kui ka õhulisi kleite päeval kandmiseks, esitletakse uusi jätkusuutlikke materjale, näiteks ringlusse võetud tekstiilidest toodetud looduslikku materjali CIRCULOSE® ja kõrge kvaliteediga taaskasutuspolüestrit RENU^TM. Samuti kasutati esemete loomisel eelmiste kollektsioonide kangaülejääke. 

Conscious Exclusive kollektsioon saabub 26. märtsil müügile ainult H&Mi e-poodi.

Olgu lisatud, et Saskia meigi ja soengu eest vastutas Birgit Kahn, fotodel nähtav mööbel on pärit Treimanni Mööblisalongist. 

Eelolevate suvepidustuste eel esitleb moemärk HANNES RÜÜTEL fotoseeriat „Eriliste hetkede väljad“. Jäädvustatud metsateedest meretuulte ja rannani, peegeldab kollektsioon suviseid hetki, kus elegants kohtub mugavuse ja vabadusega.

„Cropped jakid, lendlevad siidsärgid ja läbimõeldud kontrastid toovad klassikalistesse lõigetesse nooruslikku energiat. Pidulik, kuid mänguline. Viimistletud, kuid mitte kunagi liialt range,“ kirjeldab fotoseeria meeleolu brändi asutaja ja disainer Hannes Rüütel.

Fotograaf Getter Raiendi poolt jäädvustatud moeseeria „Eriliste hetkede väljad“ tähistab riietumist, mis on oma olemuselt poeetiline ja vaikselt mõjuvõimas – sobides ideaalselt koolilõpuks, aiapidudeks või lihtsateks hetkedeks sooja suvetuule paituses.

Tutvu seeriaga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com. 

Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!