Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

Sellel nädalavahetusel, 3. ja 4. oktoobril, avab end 21. Disainiöö festivali raames Põhjala tehase suures angaaris juba traditsiooniks saanud disainiturg Disainitänav, kus külastajaid ootab üle 100 erineva disainbrändi Eestist ja kaugemalt. Lisaks tasub läbi astuda samuti festivalialal avatud minimessist SISUSTUS+, kust saab nutikaid ideid kodusisustuseks, ning heita veel pilk peale nädala lõpuni avatud olevatele Disainiöö näitustele, külastada töötubasid ja Vivita lasteala.

Turult ei leia üksnes uudseid disaintooteid, vaid saab tuttavaks ka nende loojatega, kes sageli ise müüja rollis on. Et valikus oleks lihtsam orienteeruda, annab Disainitänava kuraator Cristopher Siniväli kaasa oma soovitused põnevate osalejate osas. „Tõin tänavusest valikust välja mõned brändid, kellega võiks lähemalt tutvust teha, ent uudistamist väärivad nad kõik. Huvi Disainitänava vastu on aastatega tõusnud, mistõttu on oodata ka palju uusi brände, kes on tegemas oma Disainitänava debüüti,“ rääkis Cristopher.

Cotton Castle

Alustan ehk paari välismaa brändiga, kes oma värskusega toovad uusi loomingulisi tuuli Disainitänavale. Ühe elustiilibrändina toon välja Cotton Castle’i, mis on loodud Soome naiste poolt, väärtustades käsitöö säilitamist, jätkusuutlikke tööviise ja ausat kaubandust. Turult võib leida nende maitsekates mustrites ja värvides käsitsi valmistatud kimonosid, tepitud hommikumantleid, pidžaamakomplekte, kotte, kodutekstiili ja ainulaadseid kingitusi.

Butoni

Helsingis tegutsev Soome ehtebränd, mis loob väikeses stuudios käsitsi kergeid ja omanäolisi ehteid. Disainiööl esitleb Butoni kollektsiooni “KRISTALL”: läbipaistvatest, valgust kaunilt peegeldavatest akrüülhelmestest kõrvarõngad, ripatsid ja kaelavõrud. Ehted mõjuvad lendlevalt ning jumalikult, ühendades omavahel klassikalise ehtedisaini kaasaegsusega. Tõelised Veenuse pärlid, mida kanda nii igapäevaselt kui pidulikel sündmustel.

SÕNUM

Ehtebrändi SÕNUM taga olev Tatiana Iakovleva ühendab kalligraafia ja ehtekunsti. Peamiselt hõbedast loodud autoriehted on inspireeritud joone rütmist, kalligraafiast ja loodusest, kus iga ehe kannab endas oma sõnumit ning ühendab vormi, tähenduse ja käsitöö. Ehted on niivõrd peenejoonelised, et tekitavad tunde justkui hõljuksid kehal.

Kirev Disain

Hallidesse sügispäevadesse aitab värvi tuua Tartus loodud bränd Kirev Disain. Nende käsitsi maalitud küünlad toovad koju värvi ja muudavad argihetked eriliseks. Värvikad vestlusealgatajad, mida võiks leida igast kodust. Kohati muutuvad küünlad igaühele nõnda armsaks, et tekib raskusi nende süütamisega.

Katré

Rahvakunsti armastajatele toob Katré kaasa Põltsamaal käsitööna valminud rõivad ja kotid, mis ühendavad omavahel etnograafia, taaskasutuse ja erilised Katréle omased autoritehnikad. Disainiöö festivalil on võimalus tutvuda nii tema ainulaadsete rõivaste kui aksessuaaridega, mis kannavad endas lugusid, olles valmistatud erinevatest tekstiilidest ja teksamaterjalist. 

Kapsel

Disainiöö SISUSTUS+ mess toob ka sel aastal endaga mõned uued nimed, millega saab tutvust teha terve nädala jooksul. Kellel kodudes seinad veel tühjad, siis tasub oma sammud seada Kapsel plakatipoe suunda. 2025. aastal avatud pood toob uuele ringile 20. sajandi originaaltrükid ja -plakatid. Disainiööl esitletakse valikut Eestist, Skandinaaviast, mujalt maailmast ja ka nõukogude ajast. Iga teos kannab oma lugu ja ootab uut kodu.

Print Betoon

Värskelt loodud Print Betoon valmistab 3D-prinditud betoontooteid, ühendades digitaalse disaini automatiseeritud tootmisega. Disainiööl esitleb ettevõte uudset valikut aia- ja linnaruumi tooteid ning näitab ühtlasi, milliseid põnevaid vorme ja lahendusi võimaldab 3D-betoonprintimine arhitektuuris, disainis ning taristuehituses. Print Betooni loomingut võib kohata erinevatel Disainiöö aladel kogu festivali vältel, nädalavahetusel aga on võimalik osta disainerite käest hea hinnaga pisemaid betoonobjekte ning näiteks tellida endale prinditud betoonist potid terrassile või aeda.

XXI Disainiöö festival toimub 28. septembrist kuni 4. oktoobrini Põhjala tehases. Enamik Disainiöö üritusi on külastajatele tasuta. Festivali programmi ning ürituste infoga saab tutvuda veebilehel www.disainioo.ee.

31. korda toimuv Jõulujazz toob 30. novembrist 15. detsembrini lavadele rahvusvahelised jazzinimed, Eesti muusikute uued kooslused ja mitu spetsiaalselt festivaliks sündinud projekti. Tänavuse programmi keskmes on Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga, Tord Gustavsen ja Michelle David & The True-tones, aga ka Alika Amy Winehouse’i tribuut ning Marju Kuudi 80. sünniaastapäevale pühendatud „Aastaajad“.

Festivali avab Wynton Marsalis koos Jazz at Lincoln Center Orchestraga kavaga „Big Band Holidays“. Kontserdile lisab kaalu asjaolu, et Marsalise 2026. aasta maailmaturnee jääb tema viimaseks orkestri kunstilise juhina. Norra jazzi vaoshoitumat poolt esindab Niguliste kirikus pianist Tord Gustavsen, samas kui Noblessneri valukojas astub üles Jazzkaare publikule juba tuttav Michelle David koos ansambliga The True-tones. Rahvusvahelisse programmi kuuluvad veel Šveitsi duo LEVITATION ning Saulius ja Donatas Petreikise ja Andre Maakeri koostöö.

Eesti muusikute eriprojektidest tõuseb esile Alika kontsert, kus ta annab koos Janno Trumpi ja Eesti jazzmuusikutega uue vaate Amy Winehouse’i loomingule. Marju Kuudi 80. sünniaastapäeva tähistab „Aastaajad“, millele on Bianca Rantala loonud uue tõlgenduse. Lavale jõuavad New Wind Jazz Orchestra, Susanna Aleksandra, Karmen Rõivassepp, Marianne Leibur ja Heldur Harry Põlda. Programmis kohtuvad ka Hans Christian ja Karoliina Aaviku klassika ning jazz, Robert Jürjendali, Iris Oja ja Raun Juurikase koostöö, Jana Küti uus koosseis ning Sten-Olle 2025. aasta albumi „Kehv keha“ laiendatud kontsertversioon.

31. Jõulujazz toimub 30. novembrist 15. detsembrini ning programmi kuulub kokku 11 kontserti. Piletimüük algab 1. oktoobril kell 12. Uuri lisa jazzkaar.ee.