H&Mi Conscious Exclusive naaseb sellel sügisel kümnenda, juubelikollektsiooniga, mille sõnum on klaar – pidu on tulekul. Kollektsioon on läbi imbunud müstiliste ballide glamuurist ja möödunud aegade imelistest pidudest. Seda kõike loomulikult läbi jätkusuutliku moe prisma vaadatuna. Avamaks kollektsiooni mitmekülgsust palusime Getter Kuusmaa kaamera ette rahvusvahelise kaliibriga moemaani Annikky Lampi ning kaunite kaadrite kõrvale vestlesime temaga nii moest, ilust kui ka Brüsselist. 

Annikky, sinu sotsiaalmeedia otseselt ei avalda, millega sa igapäevaselt tegeled. Kas paljastad meile selle saladuse?

Võin paljastada küll! Ma töötan Euroopa Komisjonis majandusteemade pressiesindajana, nii et igapäevatöös tegelen hoopis teistsuguste teemadega kui blogis – Kreeka kriis, Itaalia eelarvepoliitika, Euroopa Majandus- ja Rahaliidu areng. Ma muidugi ei varja, et ma blogi pean, aga meelega ei tee seda oma nime alt: töö eeldab, et hoian need kaks asja teineteisest lahus. 

Mida aga sinu blogist ja sotsiaalmeediast kindlasti välja loeb, on sinu armastus moe, ilu ja raamatute vastu. Alustame moest – kuidas see suhe alguse sai?

Ma ei mäleta, kust see huvi alguse sai, aga põhikooli lõpuks oli see kindlasti juba olemas. See oli vabariigi alguse aeg, nii et omanäoliselt riides käimiseks tuli vaeva näha ja kombineerida. Mu pere võimalused olid üsna tagasihoidlikud, mistõttu mind huvitas alati, kuidas minimaalsete vahenditega maksimaalselt mõju saavutada. Kuigi ma armastan endiselt ilusaid ja huvitavaid riideid, on mu huvi moe ja stiili vastu täna analüütilisem. Mulle meeldib mõelda selle üle, kuidas inimesed riides käivad, mida see neile tähendab, kuidas see ajas muutub, miks ja kust tulevad trendid. Välimine ei peaks kunagi varjutama sisu, kuid mood ütleb alati midagi oma aja ja stiil inimese kohta.

Aga ilumaailm? Sest sa oled tänaseks kui tõeline iluentsüklopeedia! 

Ilu on mul pisut hilisem huvi ja ka siin on mu enda eelistused muutunud: aastaid tagasi tundus põnev eelkõige meik ja võimalus end selle abil iga päev uuesti luua. Näohooldus polnud mu prioriteet ja tihti juhtus, et kukkusin voodisse koos oma kirsipunaste huulte ja sädelevate silmadega. Nüüd jätan meigi korralikult eemaldamata ehk kord aastas, kui sedagi, ja teen vahet salitsüül- ja glükoolhappel. Küllap see tuleneb osaliselt elufaasist, mil naha tervis tundub järjest olulisem ning meigiga ei viitsi iga päev jännata. Pean muidugi tunnistama, et mu huvi nahahoolduse vastu on üle keskmise obsessiivne, aga see tuleb vast eelkõige isiksusetüübist – kui mind miski huvitab, siis tahan selle kohta absoluutselt kõike teada, olgu see iidse Mesopotaamia ajalugu või retinooli toime. 

Artikli fotodel näevad lugejad sind H&Mi tänavuses Conscious Exclusive sügiskollektsioonis. Palju sind see kollektsioon ja kontseptsioon kõnetab?

Keskkond ja kliimamuutused on mulle aastaid väga tähtsad olnud ning kunagine keskkonnaministeeriumis töötamine ainult süvendas mu veendumusi. Tore, et kliimateemat hakatakse lõpuks ka Eestis tasapisi tõsiselt võtma. Moetööstusel on oluline osa selles, kus me täna oleme, ning sellepärast on väga oluline, et suured brändid oma vastutust tõsiselt võtaksid. Keegi neist pole täiuslik, kuid minu meelest tuleb toetada neid, kes püüavad õiges suunas liikuda. See tähendab nii jätkusuutlikumaid materjale, säästlikumat tootmist kui ka selliseid kollektsioone, mida saab kanda aastaid, mitte kuid.

Kujunes sul pildistamise käigus välja ka kollektsiooni absoluutne lemmikkomplekt?

Ma kipun instinktiivselt alati kalduma kõige dramaatilisemate esemete poole – brokaat ja litrid ei ole mind kunagi hirmutanud ja neid oli ka seekord tore kanda. Kuid lõpuks oli mu lemmik piltidel hoopis lihtne must sametpintsak. Ja see pruunikirju minikleit on üks neid asju, mis riidepuul rippudes erilist muljet ei jäta, kuid seljas on ühtaegu nii mugav kui ka efektne. 

Antud seeria on üles pildistatud Parrot MiniBaris. Millises keskkonnas sa ennast pigem mugavamalt tunned, kas värvikirevalt ekstravagantses või malbelt minimalistlikus?

Mõlemas. Kui mu stiilil on mingi läbiv joon, siis see on mitmetahulisus. Mulle meeldib väga Portaili maitsekalt vaoshoitud esteetika ja armastan minimalismi, lihtsalt mitte iga päev. Mõnikord tunnen lausa füüsilist vajadust kanda midagi suurt ja värvilist. See kõlab väga klišeelikult, aga ma tõesti tunnengi end ühtviisi hästi nii maani õhtukleidis kui ka teksades.

Kui Portaili lugeja peaks sattuma Brüsselisse, siis mis on need kohad, mida sa neil kindlasti külastada soovitaksid?

Kes satub Brüsselisse kevadel, võiks käia Laekenis, vaatamas kuninglikke kasvuhooneid. Galeries Royales Saint Hubert on küll turistirohke, kuid visuaalselt vinge koht window shoppinguks. Parimat hipsterkohvi pakub My Little Cup, kus on imetore atmosfäär ja ülihead saiakesed, vanakooli kokteiliks on hea paik L’Archiduc kergelt kulunud Art Deco vaibiga.

Ja lõpetuseks: 5 raamatut, mida soovitaksid Portaili lugejatel vihmasel sügisõhtul ette võtta?

Lihtsalt kaasahaarava loo austajatele on soovitus number üks Madeline Milleri „Circe”, olen seda soovitanud kõigile oma sõpradele ja seni on kõik nautinud. Loodetavasti ilmub see lähiajal ka eesti keeles. Eesti autoritest sain viimati elamuse Joonas Sildre graafilisest romaanist „Kahe heli vahel”, mis räägib Arvo Pärdi elust. Ulmesõpradel palun tungivalt lugeda N. K. Jemisini „Lõhutud maa” triloogiat, mille esimene osa on „Viies aastaaeg” – täiesti vapustav. Väga tahaks, et eestlaste lugemislaual oleks nii Angela Saini „Superior” kui ka Steven Levitsky ja Daniel Ziblatti „How Democracies Die”. Esimene on silmiavav ja väga loetav ülevaade sellest, kuidas rassistlikud teooriad tekkisid ning kahjuks endiselt õilmitsevad ning teine selgitab, kuidas demokraatlikud riigid sammhaaval autokraatlikeks muutuvad. No ja kui Margaret Atwoodi „Teenijanna lugu” on veel lugemata, siis nüüd on hea aeg – selle järg “The Testaments” ilmus täpselt nädal tagasi. Ups. Kuus tuli.

Aitäh, Annikky!

H&Mi Conscious Exclusive kollektsioon jõuab eksklusiivselt müügile H&Mi e-poodi 26. septembril.

Jätkatest Portaili seeriat, mis toob kaadri tagant välja seal tegutsevad persoonid, on seekord fookuses Marianna Gunja. Moefotograaf, kelle jaoks on kaamera vahend visuaalsete maailmade ehitamiseks.

Marianna on romantik, kes usaldab intuitsiooni rohkem kui reegleid ning leiab ilu nii naerukortsudes kui ka ootamatutes tehnilistes vigades. Saame tuttavaks loojaga, kes ei karda “flow-seisundis” stuudio inventari otsa komistada ega otsida tähendust ka kõige argisematest hetkedest. Autentsuse huvides avaldame intervjuu inglise keeles.

Name: Marianna Gunja or Mara

Age: 39, but 25 in heart

Location: Tallinn

Preferred camera: Canon 6d and Fujifilm XT3, but anything that shoots really

Instagram: @noxdies

Marianna, what first pulled you into photography?

You know, it was not always so easy for me to start a conversation and approach people. I was getting anxious and overthinking about what I was going to say and it was pretty scary, so at one point I realised that photography could be a way for me to come closer to a person and give us a topic to engage in. Actually, Susan Sontag wrote about this in one of her essays. When I first read it, I had this “omg, that’s me” moment. And secondly, I wanted to tell stories and build my small worlds.

You mentioned Susan Sontag’s essays helped you see photography as a way to bridge the gap between you and other people. Now that you’re experienced, do you still feel like the camera is a “shield” that helps you connect, or has it become something else entirely?

Not anymore. I realized a while ago that I needed to find a new meaning for it. The original reasoning – that the camera is a tool that gives me permission to get closer to people – is no longer the main thing. Instead, the desire to create a world is something I’ve always had. I want to dive deeper now and take on more of a creative director role.

What is it about fashion and beauty photography that excites you the most?

The collaborative moment is definitely my favourite one. Everyone is giving a part of their craft and their soul and then everything is coming together as a visual story. It’s the best feeling in the world!

How do you usually get into the right mindset before a big shoot?

I wish I could say that I do morning yoga and cold showers because it would be healthier, but actually I just walk to one of my favourite cafes to grab a cappuccino if I have time and then I put on my headphones and put some music on while I’m on my way to the shoot location.  What exactly can depend a little on the mood on the shoot and on my energy levels this day, but my choices can vary from Imagine Dragons to Massive Attack or Moderat or even Noëp. Sometimes when I have a lot of random thoughts I actually start my morning by going through the mood boards for the shoot, which helps me get organised and think of some new ideas on how I can approach certain moments during the shoot. 

What’s something people would be surprised to learn about what happens behind the scenes?

I guess, people don’t realise that some things might not work out as planned even though there was so much planning and prep involved. Sometimes, models feel unsure about their outfits and feel reserved while posing in them, or the outfit just doesn’t work because of their body type. Sometimes the photo equipment starts misbehaving suddenly, while everything was perfectly working a moment ago… And the only (best) thing you can do is not to be frustrated about it, keep positive for yourself and for your team and adapt. The original plan goes out the window and intuition and trust in team work take over and the most memorable moments are born. 

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mara Gunja (@noxdies)

Also, during the shoot I can go in such a deep “flow state” that I do not see anything else beyond my subject and beauty I aim to capture. So I can be completely oblivious about my surroundings, stumble a lot physically and bump into studio equipment, walls and other objects near me. It happens a lot, so I just joke about it with my team.

Studio or shooting on location?

That’s a good question. I think it might be a seasonal thing. As we are living in a colder climate, weather is a bit unpredictable at times and some locations are hard to get, photo studios are more reliable, for sure. Yet, in the spring time I yearn for a change. So, maybe a mix?

What has been your most memorable or favourite project so far?

My favourite project is always the next one. But there have been a couple of really cool and memorable shoots all over the years. Like the first time I shot for Karmen Pedaru’s brand, it was a whole day shoot and we had a big team and a lot of things to shoot, but the energy was just so good! Secondly, last autumn’s shoot with Hannes Rüütel was something I enjoyed a lot and the story he had in mind for it was quite unexpected.  And if I would pick an oldie but goodie, I would pick my first jewellery shoot ever for Hyrv, where we had two models portraying a mom and a daughter. There was just something so sincere and simply beautiful about it.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Mara Gunja (@noxdies)

Which do you lean towards more – fashion or beauty?

I like the playfulness in fashion, but if we are talking about meanings behind every image, fashion can be more complex and the language of beauty is more universal. I am also a dreamer and a romantic at heart, so I am always looking for beauty everywhere, even in mundane situations. 

Is there a person, face, or type of character you’ve been dreaming of capturing?

I have been involved a lot in shooting model tests for some of Estonian modelling agencies for the last couple of years. I am pretty grateful for that time, because I learned a lot about the industry outside our country, but at the same time I think it left me yearning for something different. I think more mature characters, with smile wrinkles in the corner of their eyes and a bit of devilish mischief can be my type of therapy at the moment.

And to finish – what’s a phrase you often use to sign off your emails?

There are two versions. To the people I want to connect with and make something beautiful together, it’s “Hope to hear from you soon”. Because I truly do! And to the people who know me, it would be “Best wishes” or “Love, M”. 

Kollektsioon “Rüüsteretk”, mis pälvis ERKI Moeshow 2026 raames ka eriauhinna, on kahekõne noorte disainerite Meeli Kombe ja Jürgen Sinnepi vahel. Kollektsioon vaatleb enese rüüstamist – seda, kuidas valu, viha ja pettumust kaasas kandes võime näha ka kõige kaunimaid kohti maailmas läbi veripunaste klaaside.

Meelte kaoses korda luues kaasavad autorid oma mängulisse loomingusse kaitsvat etnograafilist sentimentaalsust ja performatiivset intiimsust. Kollektsiooni ajendiks said sisekaemuslikud küsimused: kui mõjutatud oleme meid ümbritsevast kasvukeskkonnast ja eeskujudest ning mil määral tegeleme seetõttu enese rüüstamisega? “Lõpuks jääb see meie enda teha – kas oma rüüd kanda või see langetada,”selgitavad disainerid.

Portailil on au avaldada fotograaf Silver Mikiveri eksklusiivne fotoseeria sellest ERKI Moeshow laval esile tõusnud kollektsioonist.