Möödunud nädalavahetusel, 6.-9. juunil 2024, toimus Tartus juba seitsmendat korda kestliku moe suursündmus Estonian Fashion Festival, mida külastas ligi 1500 moehuvilist. Külastajaid oli tänavu poole rohkem võrreldes eelmise aastaga. Kolme moeetenduse raames esitlesid oma kollektsioone 39 disainerit. Lisaks sai külastada valdkonna professionaale koondavat Showroomi ning osaleda seminaril Greenery, kus kohalikud ja rahvusvahelised eksperdid arutlesid keskkonnasäästliku moe teemadel.

Festivali juhi Key Külaotsa sõnul näitab senisest suurem publiku arv nii etendustel kui seminaril Greenery, et huvi jätkusuutliku moe teemade vastu on suur ning sellist sündmust on Eestis vaja. “Disainerid on hakanud rohkem teadvustama, et nad juba tegutsevad teatud kestlikke printsiipe silmas pidades, kuid on imetlusväärne, et hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast, otsitakse ja leitakse täiendavaid võimalusi, et luua aina rohelisemat moodi,” lisas Külaots.

Festival tõi kokku rahvusvahelised moe valdkonna professionaalid Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Taanist, Norrast ja Lätist, et panna alus edaspidisele koostööle moeajakirjade, -sündmuste ja kaubandusalaste ekspertidega. Rahvusvahelised ettekanded seminaril Greenery näitasid, et üle Euroopa tegeletakse moe jätkusuutlikumaks muutmisega ning võimalusi ja lahendusi moetööstuse jalajälje vähendamiseks on palju ning erinevaid.

Festivali põhiprogrammi kuuluval kolmel eriilmelisel moeetendusel tunnustati disainereid ning igalt etenduselt valiti kõige jätkusuutlikuma moelooja nominent. Mood-Performance-Tants etenduselt valis žürii välja noore alustava disaineri India Kiisleri, kes on oma kollektsiooni loonud Eesti lambavillast ning on nutikalt ja loovalt kasutust leidnud jääkvillale. Antoniuse etenduse nominent Cärol Ott on oskuslikult kasutanud tekstiili- ja nahatööstuse jäätmeid ning rakendanud tootmises zero waste põhimõtet. OmaMood etenduse nominendiks valiti moelooja Janika Solmann, kes väärindab lambavilla ning kasutab kangaste värvimisel taimi. Jätkusuutlikuima disaineri valimisel võttis žürii arvesse materjalivalikut ja tootmisprotsessi, kultuurilist kestlikkust ning loovat lähenemist keskkonnasõbralikule moele. 2024. aaasta jätkusuutlikuima disaineri tiitli pälvis Cärol Ott, kelle festival lennutab Kopenhaageni moenädalale. Lisaks sai Cärol Ott kutse Riia moenädalale ning teda tunnustati veel Tartu Loomemajanduskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ja Tartu Kaubamaja poolt.

“Cärol Ott on oma tegevuse algusest alates loonud kollektsioonid taaskasutusmaterjalidest ja need on jutustanud alati Põhja-Eesti väikesaarte lugusid. Tänaseks on ta leidnud kasutuse ka enda tootmisjääkidele, millest tehakse Prangli saare väikeses kogukonnas kaltsuvaipasid. Rohkelt auhindu saanud Cärol Ott`ile soovin uudishimulikku meelt, jääda iseendale kindlaks, jutustada oma lugu ning liikuda rahulikus, aga kindlas tempos oma sihtides suunas,” õnnitles rohkelt auhindu saanud disainerit festivali juht Key Külaots.

Tunnustuse pälvisid veel Mairo Seire, Helen-Mary Vartšun, Jana Hanikova, Julia Burak ja Liisa Hanvere Mood-Performance-Tants etenduselt, Susanna Peters, OOMYO, Irja Lembra, Alisa Vasina, Anu Sirkas, New Life Studio ja Kerly Koovisk Antoniuse etenduselt ning Janika Solmann, Angela Mettus, Vilve Unt, Liisi Tammar, Piret Tärno ja Gea Rahel Promet OmaMood etenduselt.

Sügisel on festivalil plaanis Tallinna publikule lähemale tulla, sest jätkub koostöö Viru Keskusega. Mööda Eestit hakkab ringlema 2024. a disainereid tutvustav näitus ning  Baltikumi suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day saab näha Helen-Mary Vartšuni, Kerly Kooviski ja Piret Tärno kollektsioone.

Estonian Fashion Festival sündis 2018. aastal, ühendades Kõrgema Kunstikooli Pallas moeetenduse Mood-Performance-Tants, Viljandi Kultuuriakadeemia moeetenduse OmaMood ja Tartu Loomemajanduskeskuse Antoniuse moeetenduse ühtse formaadi alla. Iga-aastane moefestival toimub traditsiooniliselt juuni alguses Tartus.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.

25.-31. maini toimunud Riga Art Week tõi Läti pealinna galeriidesse, muuseumidesse, kunstikeskustesse ja mujalegi enam kui 50 sündmust ning üle 80 Läti ja rahvusvahelise kunstniku, kuraatori, performance-kunstniku ja disaineri – ning sel aastal oli esmakordselt kohal ka Portail.

Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.

Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.

Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Aljona Eesmaa (@aljonaeesmaa)

Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.

Järgmise aastani, Riga Art Week!

Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas