Kas teate seda tunnet, kui miski teeb su seesmiselt nii rahutuks, et sa justkui sügeled kogu aeg? See portaal on minu sees „sügelenud” mõned head aastad, ja mul on hea meel, et mitte päevakestki vähem.
Ma olen Portail.ee loomiseks võtnud hea jagu hoogu. Ma ei ole kindel, kas ma mingitel hetkedel enam uskusingi, et selline portaal võiks teoks saada, aga täna ma isegi ei kujuta enam ettegi, et oleks võinud minna teisiti. Minu blogger-turned-fashion-editor-turned-editor-in-chief teekond on ehk võtnud aega, kuid ajaga õpidki ja teritad oma pilku ning ühel päeval on kõik justkui selge. Täna on siinne lehekülg minu jaoks klaarimast klaarim, ja ma tean väga täpselt, mislaadi infot siit leidma hakkab.
Mul on kindel plaan koondada siia teemasid, mis kõnetavad tänapäeva parajalt moodsat inimest – jah, inimest, mis tähendab, et härrad on enam kui teretulnud –, keda huvitab, mis toimub meie disainimaastikul, maailma moelavadel, ilumaailma telgitagustes, aga ka kohalike andekate inimeste elus. Ma tahan, et see lehekülg pakuks veelgi rohkem inspiratsiooni ja head mõtteainet, kui olen eales oma tegemistega suutnud pakkuda. Ma tahan, et Portail.ee-st saaks portaal, mida ma ise olen nii igatsenud, kuid ei ole senimaani Eestist leidnud. Ja nagu näete, otsustasin ma selle algatada täiesti ise, sest ühel päeval tahan ma väga juua seda šampanjat, mida antakse neile, kes riskivad.
Ning, mis tervituskiri see oleks, kui siit puuduksid tänusõnad kõigile neile, kes on aidanud (ja ohverdanud tunde, tunde ja ilmselt päevigi oma tänavusest suvest, et see koht siin teoks teha − Helene Vetik ja Hmmm Studio, Haiku kollektiiv, ja muidugi härra Eesmaa. Minu süda kuulub lõpmatuseni teile.
Üle kõige aga loodan, et teile, kes te täna siia lehele sattusite, meeldib, kuhu te olete jõudnud, ja te tulete siia tagasi, ning hoiate pilku peal ka Portail.ee Facebooki ning Instagrami lehtedel. It would mean the world.
Ning muidugi, kui teil on mulle uudiseid, ideid, teemakohaseid ettepanekuid või kui te teate kedagi, kes on uskumatult inspireeriv või loob meie disainimaailmas suurepäraseid esemeid, kuid hoiab seda mingil põhjusel ainult enda teada, siis minu e-postiaadress on aljona@portail.ee. Paneme väärt info liikuma nii, nagu see varasemalt liikunud ei ole!
Ja muide, kõigile, kes küsivad − portail (/pɔʀtaj/) tuleb prantsuskeelsest sõnast „portaal”. Enam lihtsamat nime ma välja mõelda ei suutnud.
Kümme aastat tagasi, kui ma Portailiga alustasin, tegin seda missioonitundest. Tegin toona suhtekorraldustööd ning avastasin end üha enam põrkumas selle vastu, et mitmeid väikeseid kodumaiseid disainereid ei tervitanud meie meediamaastik just avasüli. Samuti kadus sujuvalt soov kajastada neid (minu silmis väärt) kaubamärke, mis ei toonud piisavalt klikke – ja reklaamiosakonnale käivet. Ei leitud ka põhjust teha juttu noorte loojatega, kellel oma teekond alles ees. Portail sai loodud vastukaaluks kõigele sellele. Ja vastuvõtt oli soojemast soojem.
Ma olen teiega aus. Kümne aasta sisse mahub omajagu palju. Mahub ka küsimusi, kas see, mida oled nii kaua teinud, on endiselt vajalik. Ei ole saladus, et meedia on nende aastatega omajagu muutunud. Ka kodumaisel moe- ja disainiringkonnal ei ole olnud kerge. Brändid lõpetavad, kaks korda aastas kollektsioone välja ei anta, uhkeid uudiseid, mille ümber luua klikitavat sisu, jõuab postkasti üha vähem. Oluline näib olevat ainult see 7 sekundit sotsiaalmeedias või see muu, mis „müüb”. Nii olengi end õhtustel tundidel leidnud küsimuse ees – kas Portaili on kellelgi veel üldse vaja?
Aga siis tuleb teine päev. Kui postkast on lookas, kui põnevaid teemasid on nii palju, et ei jõua neid kõiki 24 tunniga üleski laadida. Kui lugejanumbrid hüppavad vertikaalis üles. Kui võhivõõrad kirjutavad kirju ja avaldavad siirast tänu selle veebiväljaande eest. Kui noored tahavad tulla töövarjuks, tahavad tulla praktikale, tahavad olla kaasautoriks – kasvõi tasuta. Kui kodumaine lemmikdisainer kirjutab, et tahab, et just Portail oleks see, kes esimesena tema uue kollektsiooni fotod avaldab. Need on ilusad päevad ja ma olen otsustanud, et ma tahan, et neid päevi oleks veel.
Portaili 2. aastakümmet soovin ma alustada samuti missioonitundega, kuid soovin seda siinkohal mõneti täiendada. 2016. aastal alguse saanud Portail defineeris end kohana, kuhu on kogutud meelepärased nopped sellest, mis parasjagu toimub Eesti disainimaastikul, maailma moelavadel, ilumaailma telgitagustes, aga ka kohalike – ja ehk ka mitte nii kohalike – andekate inimeste elus. Elu on läinud edasi. Me oleme aastate jooksul toonud juurde teemasid nagu interjöör, reis, gurmee. Meil on täiesti eraldi elustiilikategooria ning ma näen, et siin on Portailil tegelikult veel väga palju ära teha.
Samuti tahan ma veelgi enam fookusesse tuua imelised Eesti inimesed. Olgu need disainerid, olgu need fotograafid, aga miks mitte arhitektid, floristid, galeristid – miks mitte kõik need, kelle ametinimetust on keeruline ühe sõnagagi kokku võtta. Ma olen pikalt nimetanud Portaili moe- ja disainiväljaandeks, aga kohe kindlasti on see täna palju enamat. Ning ma näen väga selgelt ka numbritest, et meie inimesed on need, kes huvitavad teid enim. Seega annan ma rõõmuga neile hääle ja platvormi. Miks? Sest ma ei taha olla see väljaanne, mis räägib ainult asjadest. Ma tahan, et Portail räägiks inimestest nende asjade taga – neist, kes loovad, katsetavad, kahtlevad, alustavad uuesti ja liiguvad edasi ka siis, kui olud seda justkui ei soosi. Ma tahan inspireerida – sest mõnikord võib just kellegi teise lugu olla see, mis paneb ka enda oma natuke julgemalt kirjutama.
Tahan rõhutada, et ka aastal 2026 on kõik, mis Portail.ee lehele jõuab, parajalt kureeritud, omaalgatuslikult vürtsitatud või missioonitundest kirjutatud – sellest ka meie jätkuv offline attitude tänapäeva piiritus online-maailmas. Me ei taha olla kõige kiirem, kõige lärmakam ega kõige vilkuvam kanal teie ekraanil. Me tahame olla koht, kuhu tullakse põhjusega. Puhastama paletti.
Kümme aastat – ja 4000 (!) avaldatud artiklit – on ühe väikese sõltumatu väljaande jaoks palju. See on olnud rõõm, töö, kõhklus, väsimus, elevus ja lugematu hulk tunde. Aga just teie tõttu, head lugejad, tundub see kõik jätkuvalt oluline.
Aitäh, et olete märganud. Aitäh, et olete lugenud. Aitäh, et olete jaganud.
Portail läheb edasi. Võib-olla aeg-ajalt veidi rahulikumalt, võib-olla kohati veelgi teadlikumalt, aga kohe kindlasti avatud pilgu ja selge südamega.
Alustuseks lubage öelda, et on rõõm tõdeda, et kujunenud nimistus said kaetud kõik meie teemakategooriad – ilust elustiilini, persoonidest gurmeeni, juurde paras annus noort, mässavat moedisaini. Kui Portail alustas, moodustasid suurema osa meie artiklitest just moeteemad, kuid täna näeme, et oleme enamat kui moeportaal – ja meil on selle üle ääretult hea meel!
Ja üks väike, ent märgiline fakt veel: seda pole varem juhtunud, kuid 2025. aasta enimloetud lugude sekka jõudis ka artikkel… aastast 2024. See on ehe tõestus sellest, et heal ja sisukal lool ei ole aegumiskuupäeva.
Millised lood siis Portaili lugejate pilke enim püüdsid?
2025. aasta kevadel saime tuttavaks Reti Niimanniga ning vestlesime temaga vahetult enne tema Jazzkaare kontserti. Samuti kergitasime saladuskatet Hiiumaa metsade ja mere vahele kerkivalt retriidilt Eha, mis avab oma uksed juba 2026. aasta suvel. Uutest kohtadest pälvis suurt huvi – ja loodetavasti ka rõõmu – lätlaste Kalve kohvikohvikute jõudmine Tallinna.
Minule isiklikult teeb suurt rõõmu, et minu iga-aastased ilutoodete avastused teid jätkuvalt kõnetavad – luban, et jätkan selle traditsiooniga ning uus nimistu ootab teid juba jaanuaris. Ning see, et väga suurt elevust tekitas Rhode’i sammukese võrra meile lähemale jõudmise lugu, on minulegi igati mõistetav. Kui ilubränd peaks meile veelgi lähemale tulema, siis kuulete sellest Portailis esimesena.
Aasta oodatuimaks moeuudiseks kujunes… trummipõrin… ERKI Moeshow 2025 finalistide avalikustamine!
Ja see 2024. aasta artikkel? See vastas küsimusele: „Kust saab Tallinna parimat brunch’i?“
Aitäh, et Portaili loete, jagate ja tulete tagasi! Uued lood ootavad juba ees!
