Foto: Tanel Veenre Jewellery
“Aastapäeva puhul on plaanis luua midagi erakordset. Augustikuus aset leidva moevaatemängu “Mineralia” teemaks on vääriskivid – seda nii keskse sümboli kui ka reaalse materjalina. Teema annab võimaluse ühendada minu kaks kirge, milleks on mood ja ehted,” tutvustab ehtekunstnik.
Kuna Tanel Veenre on Kuldnõela tunnustusest tiivustatuna siirdumas üha enam rõivakunsti valdkonda ja seda eelkõige läbi unikaalsete trükimustrite, siis nende kahe kogemuste sümbioosist saabki sündida vaid midagi seninägematut. Kollektsooni “Mineralia” loomisel kasutab Tanel ära ka oma kogemust fotograafina, pildistades mineraalide mustreid ja struktuure, et need siis unikaalseteks kangamustriteks miksida ja uuteks lennukateks siidrüüdeks valada. Ehted pole siin pelgalt stilistilised aksessuaarid, vaid sulanduvad rõivastesse ja vastupidi. Võib isegi öelda, et see on esimene kollektsioon maailmas, kus rõivasteks on “pehmed ehted”.
Kollektsiooni loomisel on Tanel Veenre disainerina palunud appi ka oma partneri ja moelooja Aldo Järvsoo. Taneli värske moemaailma ootustest ja raamidest vaba pilk ning Aldo tohutu kogemus kangastega on sulanud ühte harmoonilisse tervikusse. “Aldo läbinägelik silm on olnud asendamatuks abiliseks valikute tegemisel ja minu lennukate ideede naise kehaga kooskõlla viimisel,” kinnitab Tanel.
Kuna Tanel Veenre kaubamärk on olnud läbi oma ajaloo uuendusliku ja loova disaini kandjaks, siis on seda teekonda palistanud paljud loomingulised ühisprojektid. Nii annabki Tanel välja eriväljaande, mille enam kui 150 lehekülge kaunistavad portreed 40-st Tanel Veenre kaubamärgi jaoks tähenduslikust ja inspireerivast inimesest – sõna saavad fotograafid, modellid, disainerid, lauljad, kunstnikud. See on unikaalne kultuuridokument, sest paljud neist sugulashingedest on tähenduslikud ka Eesti kultuuriloos laiemalt. Teiste seas jagavad oma mõtteid ja ilu Evelin Võigemast, Anna Kaneelina, Kerli Kõiv, Britt Samoson, Liisi Eesmaa, Mari Masso, Ingrid Margus ja Toomas Volkmann. Nii avanevad selle raamatu külgedel visuaalsed inspireerivad rännakud, mis võiksid inspireerida inimesi palju laiemalt. “See on ühe kaubamärgi kummardus kõigile, kelle olemasolu on innustanud olema ilusam ja parem,” ütleb Tanel.
Mahukas “Mineralia” moe- ja ehtekollektsioon ning trükivärske raamat saavad esitletud 28. augustil Noblessneri Shipyardis. Etendust saadab ka DJ P.Julma sügav elektrooniline helikeel.
Üritusele on müügil ka piletid, mis saadaval Ticketeris.
Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”
Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.
Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.
Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2.
Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.
Tutvu programmiga siin!
Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.
Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni
Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.
Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”
NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.
Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon
Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.
Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”
Kuldse kesktee otsingul
Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.
Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.
Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.
Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.
