Foto: Portail.ee

Sekkarikraami päralt on tulevik

Kirjutan seda teksti ropus leitsakus, põrgukatlatemperatuuris, mis pole augustikuisele Eestile üldse omane. Peaksime juba mõned head nädalad kampsunites ringi liikuma, ent uus 30+ C° reaalsus paneb vaatama hoopiski napimate hilpude suunas. Ajutööd pärssiv kuumalaine tuletab meelde, et kliimamuutus on jõudnud otse me koduõuele – isegi suure suve fännidest sõpradel on siiber ja nad on tasapisi liitumas kliimaärevate ridadega. 

Mis on sel kõigel pistmist moega? Raske valik kudumite ja bikiinide vahel? Oleks see vaid nii. On karm ja häbiväärselt väheteada fakt, et moetööstus pole keskkonnale vajutatud süsinikujalajälje poolest kaugeltki mitte süütu lapsuke – ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Ellen MacArthur Fondi sõnul räägime suurusjärgust 10% kogu portsust, mis on suurem kui rahvusvaheliste lendude ja merenduse oma kokku. 

Ma armastan moodi ja soovin südamest, et ma ei peaks oma kireobjekti pärast pidevalt piinlikkust ja häbi tundma. Seetõttu on mul silmad-kõrvad kogu aeg lahti, et märgata iga pisitillukestki muutust positiivsemas ja säästvamas suunas. Tean, et minusuguseid on veel, seega jagan väikest mõtteidu, mis tärkas peas hiljuti toimunud Kopenhaageni moenädala pildimaterjali sirvides.

Mida ma siis nägin või õigupoolest EI näinud? Esimest korda ei sattunud mu silme ette MITTE ÜHTEGI vormi- või värvikasutust, mida minu mälusoppides juba ei eksisteeriks (olen moealast materjali tarbinud veerand sajandit ja ühtteist peaks juba ka talletunud olema). See oli pigem tuunimis- ja stilistikaparaad, mis mõjus uudsena tänu üllatavatele kombinatsioonidele, mitte lõigete või materjalide innovatsiooni poolest. Sama kehtis ka jalatsite ja aksessuaaride kohta. It had all been done before! See pole kaugeltki kriitikat väärt, vaid pigem põnevaid võimalusi pakkuv vaheldus, inspiratsioon ja keskkonnale kasulik tõsiasi.

Taon oma rasvatule hundirinnale ja väidan, et suudaksin iga moenädalal fookusesse toodud trendi põhiolemuse teise ringi kauba abil taasluua, andke ainult võimalus! Ilmselt on suurem osa kümnendite tagusest moest, mille kaja CPHFW lavalaudadelt üle käis, küll prügimägedele saadetud, kuid see, mis säästetud, teeb rõõmu paljudele. Üha enam on moemängud osavate sekkarituhnijate, online-osavate, vintage-jahtijate ja kompavõlurite päralt! 

Nende tuhnijate ja jahtijate hulka ei kuulu aga enam pelgalt allakirjutanu ja teised fanaatikud, vaid täitsa tavalised inimesed ja võib-olla veidi väljavalitumadki. Alles see oli, kui kodumaise uudiskünnise ületas fakt, et Kaja Kallas rivistas oma diplomaatilise tippkogemusega kleidid kirbuturu müügi-box’i või et Soome peaminister Sanna Marin kandis Helsingis toimunud Flow festivali möllus 8-eurost sillerdavat kirppismekko’t ehk kirbukakleiti.

Pre-loved kauba kandmine on demokratiseerumas, tahab vanast süsteemist kinni hoidev moemasin seda või mitte. Juba ühe elu elanud rõivaid ei kanta ainult paratamatusest ja vaesusest tingituna, ega jõukuse märgina end päranduseks saadud vintage-leidudega ehtides või irooniliselt trotsi märgina nagu hipi-, punk- või grungeajastul. Kui Sanna Marini väisatud festivalil üles pildistatud moegaleriis kannab kümnest küsitletud festivalikülastajast kirbukakraami kümme, kui nii su parim sõber kui tädi on Facebooki Marketplace’ist endale uue suvekleidi hankinud, kui pea kõik vastsed vanemad on valmis oma lastele selga lükkama juba kantud asju, siis räägime normist, peavoolu praktikast, mitte alternatiivsest käitumisviisist. 

Keskkonnaprobleemid, millest on raske mööda vaadata, energiakriis, inflatsioon (Eesti on 22%ga Euroopa Liidu liider) ja muud jamad, millega meid viimasel ajal kostitatakse, sunnivad säästlikkusele ja oma mõtete ümber kalibreerimisele ka neid, kes varem pikema jututa ostlemisteraapiale keskendusid. Tõsi, on ka tegelasi, kes sheinitavad ja alibabatavad edasi, ent julgen arvata, et enamuse jaoks mõjub olukord kainestavalt. Endalt küsitakse üha tihedamini, kas senine tarbimine on olnud mõistlik ja kas muutuste tuules ollakse valmis käituma teisiti. 

Uues kontekstis vaadatakse kindlasti avatumalt ka teise ringi kauba suunas. 2019. aastal ilmunud thredUP platvormi tellitud uuringu aruandest selgus, et 70% naistest olid avatud second-hand-ostudele. Suuna suurimad fännid olid analüüsi hinnangul milleniaalid ja zoomerid – just nemad peaksid 2029. aastaks USA teise ringi moe turu kolmekordseks, 90 miljardi USD suuruseks kasvatama. Kui tõdeda, et seni on tarbijateks (sageli uute ostuäppide abil) olnud pigem n-ö varajased kasutuselevõtjad ja skeptikud on alles pardale astumas, siis tundub kasvuprognoos igati loogiline, kui mitte tagasihoidlik.

Ma ei tea, kuidas ülejäänud moerahvaga lood on, aga minu jaoks on sellised nunnud numbrid hädavajalikud, et suudaksin endiselt moodi uskuda (olgem aus, see tunne on aastatega ja info lisandudes üha rabedamal pinnasel olnud). Mood on eneseväljenduse ja rõõmuallikana oluline, ent vaid siis, kui trall ei käi keskkonna ja järeltulevate põlvkondade arvel. Just praegu on oluline mõtiskleda selle üle, kuidas oma moekirge rahuldada, milliseid arenguid toetada ja kelle rahakotti selle käigus nuumata. 

Kallis lugeja, loodan, et su viimase aja rõivahangete seas on ka jätkusuutlikke valikuid – pre-loved-kaupa, kohalikke (või veidi eemalt pärit) brände, mille logistika ja tootmine on säästlik, või uusi esemeid, mis on hangitud teadmisega, et need püsivad su kasutuses aastaid. Muide, ostuprotsessis tasub alati meeles pidada ka esemete resale-väärtust – kvaliteetsele ja ajatule kraamile leidub alati ostja, eriti nüüd, mil tabud on purunemas ja vanad käitumismallid on muutumas. Tarbitud esemete prügimäele saatmine ja teise (miks mitte kolmanda ja neljandagi) ringi kauba pelgamine on ikka väga ÜLEEILNE värk.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Portail.ee

Looking back… ehk Portaili 7 loetuimat lugu aastal 2023

Nagu traditsiooniks juba saanud, siis on meil kombeks võtta aasta kokku Portaili iga-aastaste menuklugudega. Kui seni oleme välja toonud viis aasta enim loetud lugu, siis tänavu oli selliseid lugusid, mille loetavus teistest peajagu üle, lausa seitse.

Moe- ja ostumaanidele läks loomulikult enim korda uudis sellest, et ARKET avab Tallinnas oma poe. Maikuus see esinduskauplus tõesti avatud sai, Viru Keskuses ja ühe väärika avapeoga ühes. Samuti sai palju loetavust meie südavusine artikkel “25 ALLAHINDLUSPÄRLI meie lemmikutelt Skandinaavia brändidelt”, mis näitab, et ka Portaili lugeja ei ütle ühest heast sooduspakkumisest ära.

ARKET

On olnud puhas rõõm näha, kuidas elatakse kaasa ka kodumaistele tegijatele ning nende saavutustele. Olgu selleks Piret Reinsoni tõlgitud raamat Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks või Goldtime’i looja Indrek Peterson oma abikaasale pühendatud teemantehete bränd Side by Side. Või hoopis Kristel Saal-Engmani ja Reio Engmani poolt Haapsalus avatud Hans Hubert Villa. Lubame, et jätkame taoliste virtuaalsete aplausidega ka 2024. aastal.

Raamatu „Mida vanemaks, seda paremaks. Aga ikkagi vanemaks“autor Caroline de Maigret | CHANEL.

Püstijalu võime aga aplodeerida Portaili kaasautorile Ester Kannelmäele, kelle sulest ilmunud Maison Beastist rääkiv “Ühe maailmavallutuse start” kinkis meile kõigile esireakoha, et saaksime jälgida ühe kodumaise brändi esimesi avalikke samme. Ning loomulikult tema ilustamata ja aus artikkel Tallinn Fashion Weekist, mis “murdis interneti” ja algatas lugematul hulgal diskussioone – omajagu toetavaid, parajalt ka kritiseerivaid, aga lõppkokkuvõttes meie moeskeenele vägagi vajalikke. Aitäh sulle, Ester! 

Aitäh ka teile, head Portaili külastajad – lugemast, jagamast ja kaasa mõtlemast ning mis muud kui järgmiste väärikate lugudeni aastal 2024!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Ennos/Julien Pujol, Liis Kalda.

Looking back… ehk Portaili 5 loetuimat lugu aastal 2022

Kuigi Portaili uue lehe avamisega sai juba väikestviisi tagasivaade meie läbi aegade enim loetud lugudele tehtud, siis leidsime, et traditsiooni me rikkuma ei hakka ning teeme ka 2022. aasta enim loetud artiklitele ühe suure virtuaalne aplausi.

Loomulikult kerkisid möödunud aastal ka meie lehel märgatavalt esile just Ukrainaga seotud teemad. Jagasime meeleldi informatsiooni nii erinevatest heategevusaktsioonidest, mis Eestis aset leidsid, kui tutvustasime ohtralt Ukraina moeloomingut. Enim aga loeti ja ka jagati kolmkeelset informeerivat artiklit „Kuidas täna toetada Ukrainat” ning selle üle on meil siiralt hea meel.   

Foto: Xenia Petrovska

Kuigi novembris kirjutas Aljona 2022. versiooni artiklist „Mida teha nelja päevaga Pariisis”, siis üllatuslikult tõusis möödunud aasta enim loetud lugude viisikusse hoopis tema 2019. aasta originaalartikkel. Olgu selles „süüdi” avanenud piirid, otsingumootorid või kellegi edukas viide, Pariis pakub ikka meie lugejatele huvi.

Meil on alati hea meel näha, et lugejatele lähevad korda teated meie kodumaistelt tegijatelt. Nii jõudsid viisikusse moeuudis sellest, kes asuvad 2022. aastal püüdma nii Kuld- kui Hõbenõela, kui ka ilu-uudis (ja Helene arvustus) uuest kodumaisest juuksekosmeetikast Pure Shores. 

Foto: Pure Shores

Ning lõpetuseks. Tööpakkumised, ikka need tööpakkumised. Oleme jaganud möödunud aastal hulganisti pakkumisi nii moe-, disaini-, ilu- kui ka turunduse ja kommunikatsiooni vallast ning plaanime sama jätkata ka tänavu. Nii et hoidke aga silmad lahti!

Aitäh lugemast ja jagamast ning järgmiste väärt lugudeni!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid