Minu personaalne ood… banaanileivale!

Minu sõprusringkonnas on vähemalt neli inimest, kes on viimasel nädalal banaanileiba küpsetanud. Kellel õnnestus see paremini, kellel halvemini, aga nad on küpsetanud banaanileiba. Ise olen kolme isolatsioonis veedetud nädala jooksul küpsetanud ainult (!) kaks pätsi banaanileiba, seega kõige eesrindlikum BBB (banana bread bakers) klubi liige ma ei ole, aga kui me veel kaua isoleeritud oleme, siis on tõsine oht, et neid omatehtud banaanileibu tuleb veel tublisti juurde. Ning kõige selle valguses, I couldn’t help but wonder

Miks inimesed üleüldse kriitilistel aegadel küpsetavad? Vastus on tegelikult ju ütlemata lihtne – see vähendab ärevust ja viib mujale muremõtted ning laseb sul end mõneks ajaks tegusamana tunda (ja laseb unustada selle, et oled viimased kuus tundi laisklooma asendis Netflixi vaadanud või umbes sama kaua Tiger Kingi meeme läbi scroll’inud). Seda on – küll mõneti teise sõnastusega – kinnitanud ka targad psühholoogid, lisades, et praeguses olukorras millegi omaenda kätega valmistamine muudabki paljude jaoks terve päeva kordaläinuks. 

Muide, väidetavalt kippusid Teise maailmasõja ajal britid jubedalt palju porgandikooki küpsetama. Siis ei olnud muidugi ka Netflixi ja ehk banaanegi ei olnud nii laildaselt saada, aga stressi maandamise seisukohast jääb mõte ikkagi samaks. Olgu tõe huvides lisatud, et ka porgandikooki olen viimase kolme nädala jooksul kaks korda teinud. Isegi enne brittide faktiga tutvumist. 

Mis puutub aga banaanileiba, siis Google ütleb, et just selle retseptide otsing on viimase kuuga tõusnud 54% võrra. Miks? Sest banaanileib on midagi nii lihtsat, isegi lollikindlat, mille küpetamisega peaks hakkama saama iga inimene. Ja isegi kui ei saa, siis vähemasti tunniks või isegi paariks on maailma laastava viiruse muremõtted peast pühitud – ja seegi on täna omaette väärtus.

Minu enda (praeguseks hetkeks) viimane päts banaanileiba valmis eelmise nädala reede hommikul. See oli hommik, mis järgnes absoluutselt unetule ööle, sest mu 1,5-aastane laps ärkas seni ikka veel tuvastamata põhjusel vähemalt 15 korda ning tema 3.49 paiku alanud protest oma voodis magamise vastu päädis sellega, et lasin tal magada meie voodis (mis tõenäoliselt mulle ühel hetkel veel kätte maksab). Ja mida ma kõige selle valguses hommikul – uskumatult pahurana ja paistes silmadega – tegema hakkasin? Küpsetama oma lollikindlat banaanileiba. Tulemus? Nagu aimata võitegi. Terve elamine meelipaitavat küpsetise lõhna täis, parajalt (aga mitte üleliia) magus amps sobitumaks ideaalselt päevase teise, hiljem ka kolmanda, kohvitassi kõrvale ja seesama 1,5-aastane lausumas „Aitäh!” pea iga oma banaanileiva ampsu vahele (ta just hiljuti õppis tänamise selgesõnaliselt ära – ehk ka sellest selline entusiasm). Lisaks sain tol päeval tunda end oma leivaga eriti kasulikuna, kui mu abikaasal oli keset kodust tööpäeva vaja virtuaalseks fikaks (jah, lugesite õigesti) midagi kohvi kõrvale haarata. Aga palun, banaanileib, ise tegin! Saa siis lõpuks aru, mis nendes porgandites, banaanides ja ahjusoojuses on…

Kusjuures, seda postitust kirjutades leidsin end mõttelt, et teoorias võiksin kõikidele neile banaanileiva guugeldajatele soovitada ka meie enda karaskit, sest sellegi valmistamine peaks olema umbes sama lollikindel. Kuuldavasti sai isegi Siim Nestor sellega suurepäraselt hakkama ja juba puhtalt selle fakti pärast tahan mina ka karaskit teha.

Ah jaa, banaanileiva retsept! Olgu öeldud, et see on minu isiklik retsept, milleni olen erinevate katsetamiste ja proovimistega jõudnud. Seega, loodan, et see passib ka teie maitsemeeltega kokku.


Vaja läheb:

2 muna

2–3 küpset banaani (ehk 2 suurt või 3 väikest, soovitatavalt juba pruunide täpikestega kaetud)

100 g suhkrut

175 g jahu (olen kasutanud nii tavalist kui ka täistera nisujahu)

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli

1 dl sojapiima (sobib ka tavaline või muu taimne piim)

Soovi korral peotäis kergelt purustatud Kreeka pähkleid, terved Kreeka pähklid passivad hästi kaunistuseks.

Soovi korral (või pigem „kui kodus juhtub olema”) ½ teelusikatäit jahvatatud muskaatpähklit.

Püreesta banaanid ning sega kõikide teiste koostisainetega (näiteks mikseri abiga) kokku ja vala leivavormi – nii lihtne ongi. Leivavormi võib teoorias enne ka võiga kokku määrida või küpsetuspaberiga vooderdada, kuid ma ise ei ole seda kunagi teinud ning olen alati leiva hõlpsasti kätte saanud. Küpseta 175-kraadises eelsoojendatud ahjus 50 minutit. 


 

Sarnased artiklid

Kommentaarid