Foto: Portail.ee
Just nii kirjutasin sarnase pealkirjaga artiklis 2019. aastal. Ning tegelikult võiks see kõik kehtida veel tänagi. Samas, kindlasti ei ole maailm täna see, mis ta oli kolm aastat tagasi, ning kahtlemata on sellelgi mängida oma roll tõsiasjas, et minu paari nädala tagune nädalavahetus Pariisis oli mõneti teistsugune kui toona. Kuigi klaasike rosé’d võis mängus olla ikkagi.
Musée’st musée’ni
Kui minult küsiti, mida ma Pariisi – üksinda – tegema lähen, siis mu number üks vastus oli, et lähen muuseumidesse. Palju nendes muuseumides siis käia saab? Pariisis – lõpmata palju. Minu esialgne muuseumide nimekiri ei olnud isegi ülemäära pikk, kuid reaalsuses sai minu süda ja hing täidetud juba ainuüksi nendest kolmest:
Käimata jäid minu absoluutne lemmik Pariisis Musée Bourdelle, veel ka Dior Le Galerie, Pinault Collection, isegi Pompidou keskus. Nii et muuseume Pariisis jagub, uskuge mind. Olge aga hoiatatud ka. Pariisi muuseumipiletite hinnad kõiguvad enamasti 15 € ümber. Kui olete varajane ärkaja nagu mina, siis kõik muuseumid ei pruugi olla lahti kohe kell 9 hommikul ning esmaspäeviti võib paljude muuseumide külastuse üldse ära unustada. Ning kui teil peaks tulema pähe ekspromt-idee minna Orsay muuseumi keset pühapäeva pärastlõunat, siis nähes uste taga kilomeetrist ootejärjekorda, võib see soov üsna kiiresti vaibuda. Samas saab siis alati Musée Rodin’i jalutada.
Seepärast ongi hea teha planeeritavate muuseumide nimekiri natuke pikem, sest kunagi ei tea, mis päeval on mis muuseum kinni, mis päeval vahetatakse Dior Le Galerie’s näitust ning mis päeval tahaks istuda hoopis välikohvikus, sest 20 kraadi oktoobri viimastel päevadel lihtsalt väärib seda.
Mis šopping?
Võiks ju eeldada, et minusugune keskmiselt rohkem moest huvituv inimene läheb Pariisi ennekõike poodlema, sest kõik need kaubamärgid, millest siin Eestis võibki unistama jääda, on sul seal käeulatuses. Reaalsus? Riiete ja aksessuaaride võrra rikkamaks sai selle reisi tulemusel üks 4-aastane preili, kes tegelikult kõigest sellest veelgi rohkem ootas koju roosasid ja kollaseid makroone. Mind isiklikult suur ostlemine seekord ei köitnud. Võimalik, et puhtalt sel põhjusel, et ma ei suutnud välja mõelda, kas mul midagi päriselt-päriselt sel hetkel vaja oli. Kolm aastat tagasi ma kindlasti nii pragmaatiline ei olnud.
Bab… mis?
Minu silmis teevad reisi nauditavaks alati just väikesed planeerimata detailid. Tunniajase etteteatamisega õhtusöök Pariisis elava sõbrannaga. Brunch teise Pariisis elava sõbrannaga Île Saint-Louis saarel. Ühinemine kolmanda sõbrannaga ajaloomuuseumi imekaunis hoovis, et võtta seal 25-kraadises Pariisis klaasike rosé’d. Ning sellele järgneval jalutuskäigul haarata näppu üks ülesuuruses babka – magus saiake, saadaval kõikvõimalikes maitsevariantides, mis oma tummisusega võiks vabalt minna arvesse ka ühe söögikorrana.
Ehk siis, sel korral oli tegu tõelise rahulikult kulgemise reisiga, mida on aeg-ajalt ääretult meeldiv ette võtta. Eriti just üksinda. Kui tunned linna ning tunned end selles linnas mugavalt ka üksinda, siis soovitan soojalt.
Muidugi võin lõpetuseks soovitada veel selliseidki väisamiskohti nagu Le Saint-Regis, Babka Zana, rõiva- ja sisustuspoodi Merci, The Frankie Shop, Triadou Haussmann nii hommiku- kui ka igaks järgnevaks söögiks. La Belle Epoque õhtusöögiks. Sacré Coeur kirik nii kiriku enda kui ka sealt avaneva vaate pärast. Bar du Central. Café Kitsuné Palais Royal’is. Samuti soovitan kaasa pakkida pigem mugavad jalanõud, sest sammud on sooloreisijana selles linnas väga kiired ulmelistesse numbritesse tiksuma.
Just nüüd on õige aeg vaadata üle, milliseid kohvikuid, restoranielamusi ja peidetud pärleid see põhjamaine metropol pakkuda suudab. Pöördusime taaskord oma Kopenhaageni “korrespondendi” Stina-Simona Epneri poole, et uurida, millised söögikohad väärivad tähelepanu aastal 2025. Stina-Simona, sõna on sinul!
Ma ei hakka kirjutama Apotek57-st, Atelier Septemberist, Juno Bakeryst või tänavatoidulinnakust Refshaleøen.Need on kõik kuulsad Kopenhaageni must-visit kohad – ja seda juba aastaid. Seekord lähenen uue nurga alt ja võtan ette pea kõik Kopenhaageni linnaosad.
Amageri rajooni pärl – Alice
Alice on Amageri linnaosa alguses asuv pagarikoda – täpselt keset suurt ristmikku, mille ühes küljes on Netto toidupood ning teises küljes Amagerbrogade, tänav, mida mööda sõidab hommikuti ratastega linna sadu inimesi. Selle asukoht on justkui “eikusagil” – aga nagu ikka, siis just seal “eikusagil” need parimad kohad ongi.
View this post on Instagram
Ilusa ilmaga on Alice’i õuelauad pea alati täis, hommikuse tipptunni ajal on järjekord uksest välja ning kui ilm on vihmane… on järjekord ikka ukseni. Valikust leiab klassikalise Kopenhaageni kiire hommikusöögi – hapusai koos korraliku koguse või ja viilu soolase juustuga. Loomulikult on menüüs ka kardemonisaiad ja muud küpsetised. Kui on aega pikemalt istuda, siis saab võtta “laiendatud” Kopenhaageni hommikusöögi, kus lisaks eelmainitule lisatakse taldrikule keedetud muna, natuke soola ja väike amps kodust moosi, mida võib soovi korral juustule peale määrida.
Muide, paar suve tagasi hakkas Alice pakkuma ka oma valmistatud jäätist, mis on imemaitsev, ning hiljuti lisandusid menüüsse jää-matcha ja affogato.
Flere Fugle – Nordvestis asuv pagarikoda
Selle up-and-coming elamurajooni tänavate vahele peidetud Flere Fugle nimetab end pagarikojaks, aga tegelikult saab sealt ka väiksema lõunaeine ning õhtuti isegi pitsasid. Pagarikoda asub vanas garaažihoones, õues on paigutatud lauad nii katuse alla kui ka päikese kätte.
View this post on Instagram
Ma arvasin aastaid, et Juno Bakery kardemonisaia ei ole võimalik üle trumbata – seni oli lähedale jõudnud vaid Alice ja Apotek57. Kuid tuleb tõdeda, et Flere Fugle otsustas kardemonisaia mängus tublisti kaarte segada. Ütleme nii: kui viitsid rattaga kesklinnast kohale vändata ja näha saiu otse ahjust tulemas, siis võta igaks juhuks kohe kaks tükki!
Nordvesti teine pisike pärl – Et Cetera
Et Cetera on midagi teistsugust – midagi tõelistele gurmaanidele. Seal pakutakse peamiselt hommikusööki ja väiksemat lõunat. Toitudest hõngub aasiapäraseid mõjutusi, kuid üldine olemus on skandinaavialikult minimalistlik. Kindlasti hidden gem ja ideaalne uudishimulikele maitseteotsijatele.
Kui brunch, siis Nørrebros asuv Wulff & Konstali
Kui ühel hetkel tundub, et tahaks maha pidada ühe korraliku brunch’i, siis sea sammud Wulff & Konstali suunas. Neid on linnas mitu, aga mulle meeldib just Nørrebros asuv. See on üldse mu kindel lemmik “pikendatud hommikusöögi” kohtade seast, ja paadunud brunch’i-fännina võin julgelt öelda: ma tean, millest räägin.
Wulff & Konstalis on hästi läbi mõeldud hommikusöögikontseptsioon. Omal kohal on legendaarne mooniseemnetega vahvel ning üsna suur valik erinevaid hommikusöögi variante. Aga olge hoiatatud – kindlasti tuleb laud ette broneerida!
Kesklinna piirkonna avastamata Venner
Venneris pakutav hommikusöök on niivõrd maitsvalt tehtud, et iga väike taldrikutäis on elamus. Jällegi – lihtsuses peitub võlu. Kohapeal saab valida mitme erineva pala vahel, kuid mulle on eredalt meelde jäänud nende imelised buttermilk-pannkoogid. See on üsna pisike koht, mille hoovis on ilusa ilmaga avatud ka väike aed kaunite Kopenhaageni majade vahel. Tuleb välja, et isegi paljud kohalikud ei tea (veel) seda kohta – aga mulle sobib, minu väike pärl! Kusjuures – seal olen saanud ka üht parimat hommikust mimosat.
Ma ei saa mainimata jätta Smørrebrodi…
Siinkohal saadaksin teid hea meelega Lumskebugtenisse. See legendaarne vanakooli Taani smørrebrød-restoran on ideaalne neile, kes tahavad proovida autentset Taani avatud võileiba koos väikese šnapsi (hoiatus: see on kange!) ja käsitööõllega. Valgetes särkides härrasmeestest teenindajad, valged laudlinad ja suured Taani lipud maja kohal lehvimas. Peaaegu kuninglik asukoht – Lumskebugten on kindlasti külastamist väärt.
Enne õhtusööki väike oranž vein ja tapased?
Nørrebros on koht nimega Pompette – oma olemuselt väike hubane veinibaar, aga teiste sarnastega võrreldes üsna rahakotisõbralik. Neil on valikus palju orgaanilisi ja oranže veine ning maitsvaid käsitööõllesid. Tavaliselt on juba avatud 2–3 erinevat pudelit ning soovi korral saab maitsta – et oleks lihtsam otsustada, mida võtta. Alati mõnusalt muhe olustik. Kui soovid midagi kõrvale näksida, siis kõik sealsed väikesed ampsud on imeliselt maitsvad.
Ja olemegi jõudnud Vesterbro linnaossa
Siin juhatan teid esmalt trendikasse Kihoskhisse. Tegu on Kopenhaageni ühe kuulsaima “kioskiga”, mis pakub suurt valikut erinevaid käsitööõllesid, alkoholivabasid jooke, orgaanilisi veine ja head ampsu. Lisaks ka vinüüle, raamatuid, ajakirju, plakateid ja muud. Enamasti jääb nende endi õuelaudadest väheks ning inimesed hajuvad istuma kõikjale ümbruskonda – ilusa ilmaga on pea kõik Vesterbrogade muruplatsid Kihoskhi rahvast täis.
Muide, ka Eesti õllebrändid, näiteks Põhjala, on Kihoskhi valikus esindatud – ja väga populaarsed!
View this post on Instagram
Vesterbro – üks, kaks, kolm
Nüüd tutvustan teile kolme kohta korraga, kuna nende olemus ja kontseptsioon on niivõrd sarnased ning ühte teisele eelistada keeruline – Resto Bar, Bar Amore ja Circolo. Minule, kui lihtsuse armastajale ja Itaalia köögi suurele austajale, on nende kohtade olemus just see, mida ühelt õhtusöögilt ootan.
Bar Amore ja Circolo asuvad Gammel Kongevej tänaval, mis viib Vesterbrost Frederiksbergi. Maja, kus restoranid asuvad, on väljast hallikates toonides, justkui mitte midagi ütlev kortermaja tänava ääres, kuid nagu Kopenhaagenile kohane – võlu peitub seal, kus seda kõige vähem ootad. Kohad ise on skandinaavialikult minimalistlikud, toidud imemaitsvad ja olustik lihtne ning vaba. Iga roog, mille tellid, on maitsekalt koostatud ja midagi liigset menüüs ei ole. Kui haarad juurde mõne kokteili või alkoholivaba joogi, siis need on samuti suurepärased.
View this post on Instagram
Bar Amores ja Circolos soovitan valida erinevaid väikseid roogasid jagamiseks ning lisaks mõni suurem roog endale eraldi juurde võtta – see jagamiseks mõeldud kontseptsioon on üks mu lemmikviise einestamiseks. Resto Baris on lisaks tavamenüüle võimalik tellida ka viiekäiguline erimenüü.
Alustuseks olgu öeldud, et Eha ei ole spaa ega pelgalt teenuste kogum. See on rahulik kutse olla kohal – päriselt ja kauem. Retriit võtab korraga vastu kuni 22 külalist, pakkudes vaid 8 hubast sviiti ja 3 metsamajakest, mis sulanduvad orgaaniliselt Hiiumaa loodusesse.
Eha ise põhineb kolmel kandval väärtusel – kestlikkus, hooajalisus ja kogukond. Just need väärtused on ka põhjuseks, miks toidu ja aia loovjuhiks on kutsutud Peeter Pihel, kelle tööle on omistatud rahvusvaheline Michelin Green Star. Pihel asub kureerima retriidi köögiaeda, looma aastaaegu arvestavaid menüüsid ning tooma kokku kohalike kasvatajate, korilaste ja käsitööliste võrgustikku. „Toit on Ehas midagi enamat kui toitmine,“ sõnab tippkokk. „See on suhe – maaga, aastaaegadega, iseendaga.“
Kuigi külalised saabuvad siia üle maailma, on Eha sügavalt Eestimaine. Selle loomisesse on panustanud oma ala tunnustatud enamasti Eesti spetsialistid:
Kuid Eha eesmärgid ulatuvad kaugemale retriidi seintest. „Soovime, et Eha oleks väärtuslik panus Hiiumaa kogukonda,“ ütlevad retriidi asutajad Sonny Aswani ja Eva Maran. Selleks avatakse suvekuudel ka restoran ja aed, kuhu on oodatud kohalikud elanikud ning käsitöölised ja kasvatajad – koostööks, töötubadeks, loovuse jagamiseks. Aastaringselt tegutsedes toetab Eha kohalikke töökohti ja elatusallikaid ka madalhooajal, aidates hoida Hiiumaad erilisena.
Vaata esimesi Eha fotosid galeriist!
