Portail

INTERVJUU: Orange is the new black ja GITA is back

INTERVJUU: Orange is the new black ja GITA is back

Foto: Silver Mikiver

Natuke rohkem kui nädal tagasi, Tallinn Fashion Weeki viimasel päeval oma kollektsiooniga „Trust no bitch” esinenud GITA näitas, et tema kaheaastane paus viimasest kollektsioonist õigustas ennast täiesti. Noor saarlanna on uut energiat täis ja kui sellel energial oleks värv, siis oleks see kindlasti mitmekesine oranž. Esimesed suuremad emotsioonid seljatanud, istus ta meiega korraks maha ja jagas oma mõtteid sellest, kuidas tema loomeprotsess käib ja mis teda inspireerib.

Kõigepealt, nagu pärast korralikku (loome)maratoni ikka küsitakse: mis tunne on?

Parajalt segane, emotsioonid käivad üles-alla. On tunne, nagu peaks veel midagi tegema, aga justkui kõik on ju tehtud. Kraadiklaas ootab juba palavikku ja keha ütleb, et võiks magada, aga mõistus ei lase. Veel ei saa päris täpselt aru, mis nädalavahetusel toimus, aga tagasiside on olnud nii-nii positiivne, et vaikselt hakkan seedima toimunut. Tänulik olen!  

Gita Siimpoeg

Ma tean, et hindad jätkusuutlikku disaini. Kuidas sa neid põhimõtteid oma kollektsiooni luues järgid? 

Jätkusuutliku, eetilise, zero-waste jms põhimõttel 100% tegutseda on minu jaoks veel pea võimatu. Püüan teha parimad valikud. Minu eesmärk on kasutada võimalikult palju jääkmaterjale. Kasutan kunstkarusnaha ja karusnaha asemel rüiutehnikas mantleid – hetkel väga popiks saanud kunstkarusnahk on ka tegelikkuses väga kahjulik meie loodusele. Minu loomingu valmiskogused on küll väikesed, kuid ka selle juures püüan olla võimalikult ökonoomne. 

Mis on su lemmikmaterjalid, millega töötada?

Mulle sümpatiseerivad materjalid, mida tavapäraselt ehk rõivaesemetes ei kasutataks. Siinkohal pean jälle ära mainima rüiutehnika. Samuti muidu näiteks kardinakangasteks mõeldud tekstiilid on huvitavad, tihtipeale peegeldavad need valgust ja on tavakangast veidi raskemad. 

Lemmikvärvi ma äkki juba aiman, aga ütle ikka! 

Tegelikult on nii, et lemmikvärvi ei olegi! Igas värvis on oma võlu. Ja kuigi mu enda kapp sisaldab põhiliselt musta, siis seda valikut teha ei oskaks. 

Millest sinu praegune kollektsioon inspiratsiooni sai?

Kollektsiooni suureks inspiratsiooniks kujuneski oranž värv. See mitmetahuline toon on väga erineva tähendusega ja tekitab inimestes alati mingi reaktsiooni, olgu see siis halb või hea. Oranži värvi seostatakse näiteks sakraaltšakra ehk seksuaaltšakraga. Sakraaltšakra on individuaalse inimeksistentsi baas. Just sinna on talletatud sinu alateadlik iseloom ning blokeeringud. Tavaliselt on see üks väljakutsuvamaid tšakraid, olles seotud loovuse, seksuaalsuse, elujõu, emotsioonide, kirega elamise vastu ja enesetervendamise jõuga. Oranž värv liikluses on hoopis aga hoiatava märgiga. Kollektsiooni loomisel tekib tihtipeale erinevaid seoseid ja seda püüdsin ka peegeldada. Mulle meeldib peita rõivastasse mitmeid tähendusi ja igal detailil on oma lugu. See, kas vaataja ka seda läbi näeb, on igaühe enda teha. Näiteks kollektsiooni pealkiri „Trust no bitch” tuleneb Orange Is The New Black sarja peategelase tätoveeringust. Üsnagi otsekohene pealkiri võib jätta pealiskaudse mulje, kuid minu jaoks isiklikult on seal palju sügavam lugu. Minu eesmärk oli kollektsiooniga tekitada mõtteainet – usun, et sain sellega hakkama. 

Kas sa kasutad/kasutaksid oma kollektsioonis ka kunagi nahka? Kui jah, siis millist? Kui ei, siis miks mitte?

Olen taimparknahaga paar kotti loonud küll. Ütlen ausalt, et esialgu mind häiris naha kasutus päris tugevalt, ei saanud seda rullis olles isegi katsuda. Kuid pärast EKA-s läbitud nahaosakonnas õpetatavat ainet mõistsin, et nahaga töötades on tegijal loomalt tulnud materjali vastu nii suur austus, et naljalt sealt suvalist tükki ikkagi välja ei lõika. Iga loodud nahatoode peab leidma kasutuse ja seda pikaks-pikaks ajaks. Olen uurinud ka taimsete nahkade kohta, kuid ei ole seni leidnud teatud omadustega toodet, mida saaks taimparknahaga asendada. Kõik loomadega seotud teema on väga kahe otsaga asi, ma ei tahaks omale veel mingit silti külge panna, küll aga võin öelda, et kunstkarusnahka minu loomingus ei leia, selleks olen iseenda jaoks avastanud samade ja isegi paremate omadustega tehnika ja usun, et kunstkarusnahk mõne jope krae ääres või kasukana ei oma disaini poolest õigustust. 

Eeskujud? 

Eeskujuks on inspireerivad inimesed minu ümber. Mulle meeldib paraja koguse ajast üksi olla, aga mõnusad hetked sõprade, tiimi või uute inimestega on just see, mille käigus kogun kõige rohkem inspiratsiooni. Kollektsiooni valmimise jooksul on nii minu kui ka mu sõprade elu üks paras hullumaja olnud. Seepärast tunnen, et iga komplekti juures on killuke valu, rõõmu ja kogemusi. 

Millal ja kus me sinust järgmisena kuuleme?

Tahaks öelda, et kohtume Londoni, Pariisi või Milano fashion week’il, aga mõni unistus võtab vast veidi kauem aega. 

GITA loominguga saad tutvuda Facebooki-lehel facebook.com/siimpoeggita.

Galerii

Sarnased artiklid

Kommentaarid