Oktoobrikuu alguses toimunud moefilmide festival MoeKunstiKino toob sel laupäeval lisaseansina kinoekraanile veelkord dokumentaalfilmi “Coco Chaneli lahingud”.

“Legendaarse moelooja Coco Chaneli väga kirevast elust rääkiv film oli lõppenud festivalil üks menukamaid,” selgitab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Kuna kõik toimunud seansid müüdi välja ning kino sai kümnete kaupa kõnesid huvilistest, kes filmielamusest ilma jäid, siis otsustasime ühe lisaseansi korraldada.”

Film portreteerib 20. sajandi moeikooni Coco Chaneli, kel tuli elu jooksul pidada arvukalt lahinguid, kasvades orvust teenijatüdrukust maailmakuulsaks moeloojaks. Teel kuulsuse tippu tuli tal sõdida ühiskondliku korra, juurdunud tavade, meeste, pankurite ja teiste kaasaegsetega – ühesõnaga kogu ümbritseva maailmaga. Laenates meestelt nii raha kui ka stiili, möödus ta elu pidevas ja halastamatus lahingus, et end kehtestada ja ajalukku oma jälg jätta. Filmis saab näha, kuidas see legendaarne ühiskondliku elu tegelane, moelooja, natsispioon ja hiljem mässumeelne vanadaam tegeles pidevalt oma eksistentsi ümbermõtestamisega. Olles tunnistajaks kadunud hiilgeaegadele, kunstilise õitsengu aegadele ja nn möirgavatele kahekümnendatele, oli Coco oma eluloojangul siiski üksildane ja kibestunud, hoolimata asjaolust, et tegu oli 20. sajandi ikooniga, kes oli suurem kui elu ise.

Filmi “Coco Chaneli lahingud” saab vaadata sel laupäeval, 2. novembril kell 19.00 kinos Sõprus. Film linastub ingliskeelsena ja sellele teeb sissejuhatuse moelooja Piret Ilves. Piletid on müügil kinokassas ning veebilehel fienta.com.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.