Kus siis veel kui mitte Tartuffil saab näha midagi nii eksootilist nagu Filipiinide filmikunst. Just sellest kaugest riigist pärit draama „Sunshine” toob suurele vabaõhuekraanile PÖFFi armastusfilmide festival, mis avatakse 4. augustil Tartu Raekoja platsil. 

Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.

Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.

Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety. 

Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu. 

Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”. 

Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.

Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.