Foto: Getter Kuusmaa
Meie suureks rõõmuks tegi aga ka tänavu MoeKunstiKino erilisemaks see, et enne iga dokumentaalfilmi sai nautida videograaf Getter Kuusmaa loodud minimoefilme, mis kõnelevad lugusid Eesti disaineritest ja brändidest. Getteri lahkel loal oleme saanud kõik tänavused moevideod ka enda valdusesse, ikka selleks, et neid teiegagi jagada.
“Mul on tunne, et selle aasta filmid on tohutult elama läinud, nende kajastus ja kasutuspind on seekord nii palju laiem,” ütleb Getter. “Kui eelmisel aasta oli palju katsetamist ja kompimist, aga siiski väga hea tulemusega, siis sellel aasta olen tohutult rahul just sisulise poolega. Minu jaoks need lood ja mõtted seal taga on suurepärased!”
Vaadake oma silmaga üle!
Blazy tõlgendas seda pärandit selgelt ja kaasaegselt. Kollektsioonis kohtusid klassikaline meremeherõivas, kuurordile omased komplektid ja loomulikult õhtune elegants. Show avas 1926. aasta väikese musta kleidi uus versioon, mille arhiivijooniselt leitud tagumine lips oli muudetud põrandani ulatuvaks clutch’iks. See oli taaskordne hea näide Blazy lähenemisest: ajalugu oli olemas, kuid ei mõjunud otsese kordusena.
Mereteemat jagus kollektsioonis ka aksessuaaridesse. Ujumismütsid, karbikujulised kõrvarõngad, merihobumotiivid, tikandid, kummisaapad ja “merineitsikleidid” lõid selge Biarritzi meeleolu. Samas hoidsid tviidid, siidist foulard-komplektid, raffiaseelikud ja triibud kollektsiooni praktilise ja Chanelile omasena.
Moemaailm aplodeeris kollektsioonile püstijalu – ja seda igati põhjusega. Blazy Chanel mõjub ka selles kollektsioonis enesekindlalt, olles oma koduses Biarritzis värske, kerge ja hästi läbimõeldud.
Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.
Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.
Uuri seansi kohta lisa Facebookist.
