Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uus hooaeg saab alguse juustust.

Võrdusmärke juustu ja inimese elu vahele on ikka ja jälle tõmmatud. Seda teeb ka USA dokumentalist Ian Cheney oma filmis „Kestvuse kaar”, mis võtab ette põneva teekonna juustude kirevasse maailma – kõiki sellel reisil kohatavaid inimesi, elagu nad Prantsusmaal, Gruusias või Jaapanis, ühendab soov valmistada täiuslikku juustu. Enamgi veel, nad kõik võrdlevad juustu laagerdumist inimese vananemisega – juust on nende jaoks elu metafoor.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00 Kumu auditooriumis toimuva tasuta seansi juhatab sisse meie enda juustukuningas, populaarse juustupoodide keti Juustukuningad asutaja Erwin Wassenaar.

Kokku jõuab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja sügishooajal tasuta ekraanile kümme linateost:

Eestiski esinenud vokalisti, heliloojat, koreograafi ja interdistsiplinaarset etenduskunstnikku Meredith Monki, kelle tähtsust eksperimentaalse muusikateatri ühe pioneerina on võimatu ülehinnata, portreteerivad oma värskes filmis „Meredith Monk” Billy Shebar ja David Roberts.

Feministlik, sekspositiivne, punk ja kväär – selline on Prantsuse feministliku kirjaniku ja filmitegija Virginie Despentes’i juba klassikaks saanud dokumentaalessee „Mutantes. Punkporno feminism”, mis süveneb seksitöö, pornograafia ja BDSMi müstifitseeritud maailma.

Kes ei imetleks flamingosid? Mehhiko režissöör Lorenzo Hagerman jälgis üheksa aasta jooksul nende muinasjutuliste lindude pesitsemist – tulemuseks imeilus loodusfilm „Flamingod. Elu pärast meteoriiti”.

Pärast Tiibeti okupeerimist Hiina poolt sealt lahkuma sunnitud 100-aastase nunna Mola viimaseks sooviks on naasta oma kodumaale, et seal rahulikult surra. Kas see õnnestub, jälgivad Yangzom Brauen ja Martin Brauen oma liigutavas filmis „Mola. Tiibeti lugu armastusest ja kaotusest”.

Nagu Vana-Kreeka tragöödia Taani äärelinnas rullub lahti Christian Sønderby Jepseni ebatavaline, koguni 14 aasta jooksul filmitud perekonnadraama „Isa, pojad ja Püha Vaim”, milles kaks venda võitlevad mineviku varjudega.

Kuidas lepitada hunte ja inimesi, kelle kariloomi võsavillemid ühe sagedamini kimbutavad – selle üle juurdleb hundiuurija Luca Rossi Šveitsi dokumentalisti Samer Angelone filmis „Lupi nostri. Hirmu ja armastuse vahel”.

Mehhiko ikoonilist kunstnikku Frida Kahlot on palju portreteeritud – Carla Gutierreze värske film „Frida. Autoportree” on omasugustest üks huvitavamaid.

Jaapanis on üksildus nii suur sotsiaalne probleem, et sellega tegelemiseks on ametisse määratud suisa eraldi minister – Taani dokumentalist Kaspar Astrup Schröder jälgib oma filmis „Kallis homne päev” inimesi, kes on leidnud eneses julguse sellest välja murda.

Sügishooaeg lõpeb 5. novembril, kui ekraanile jõuab nimeka Austraalia režissööri Justin Kurzeli „Ellise park” – lugu sellest, kuidas tuntud muusik, Nick Cave’i ansamblikaaslane Warren Ellis rajab Sumatra saarele varjupaiga, kus leiavad uue kodu salakaubanduse ohvriks langenud või väärkoheldud loomad.

Sissepääs kõigile Kumu Dokumentaal sarja seanssidele on prii. Sügishooaja linastuste ajakava vaata siit.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.