Selle aasta Hõbenõela nominentide seast leidsime disaineri, kes on omadele pigem võõras ja võõrastele oma. Seda näitab juba ainuüksi fakt, et koht rahvusvaheliselt hinnatud LVMH Prize’i poolfinalistide seas saabus varem kui võimalus võita kohalik disainiauhind. Kes on Eestis sündinud ja kasvanud, ent oma karjääri Londonis üles ehitanud Johanna Parv?

Pole just palju neid Eestis sündinud disainereid, kelle karjäär on kulgenud pigem kodumaast eemal. Räägi, kuidas sa Inglismaale sattusid.

Ma ei mõelnud noorena, et pean kindlasti Eestist ära minema. Kasvasin peres, kus käsitöö, folkloor ja eestlaseks olemine olid olulised. Inglismaale sattusin juhuse tahtel – läksin parandama Kunstiakadeemiasse sisse saamise tarbeks oma inglise keelt ning tegin seda Londonis Central Saint Martinsi suvekursustel, et mitte niisama aega raisata. Tegin seal kõike, mida olin 17 aasta jooksul õppinud kunsti- ja näiteringides ning õpetajad arvasid selle põhjal, et pean nende juurde kindlasti naasma: “You must come back!”. Olin segaduses, aga siiski õiges kohas. 

Ja otsustasidki Londonisse tagasi minna, mitte näiteks Eesti Kunstiakadeemiasse kandideerida nagu su esialgne plaan ette nägi?

Central Saint Martinsis tekkis vabaduse tunne, sest minu kui indiviidi arvamus oli oluline. Kõik avanes ja sain aru, et mina ise olengi see kunstnik, see disainer. Sain hariduse omandamisele hoopis teise tunnetuse kui Eestis. Kunstiringid ja ka Eesti Kunstiakadeemia eelkursused olid olnud veidi nagu ajupesu, mille suunaks oli traditsioonilise tipptaseme saavutamine. Kui jõudsin Inglismaalt foundation-kursuselt tagasi, siis teatasin emale pisarad silmis, et tean, mida teha tahan. See mõte teeb mind siiani sentimentaalseks. Saabus tunnetus, et tean, kes ma olen, kogesin lausa kutsumust. Central Saint Martinsist sain magistrikraadi kätte 2020. aastal, samal aastal lõin ka oma brändi. Oma taustalugu kiiresti kokku võttes jõudsin järelduseni, et treenides oma nõrku kohti, jõudsin oma tugevusteni. 

Kui oluline on sinu jaoks Eesti taust?

See kõige õigem eestlane ei pea alati Eestis elama. Võib ju olla ka nii, et Eesti on südames ja oled kaugemal. Eesti taust mõjutab mind väga, kuigi mu eesmärk pole 100% kursis olla, mis Eestis toimub. Ma ei jõua ju isegi Inglismaal toimuvaga kursis olla, informatsiooni on lihtsalt nii palju. Kahes riigis elamisega on see lugu, et kohalikud ei pruugi alati aru saada, et kellegi sünnikodus on ka oma kultuur, kirjanikud, teatritegelased jne. Minu isiksuseks kujunemisel on neil kindlasti suur roll olnud. Ma olen Inglismaal 11 aastat elanud – võin selle perioodi kaheks lüüa. Alguses lugesin ainult Eesti asju, eesti raamatuid, kirjutasin eesti keeles, teadsin, et ma tahan tagasi tulla. Mingil hetkel tekkis teadmine, et saan olla Inglismaal see, kes ma olen. Ja siis asjad lihtsalt hakkasid juhtuma. Kui toimub orgaaniline ja õige areng, siis ei peagi sellele vastu hakkama. 

Mis mõtteid tekitas Hõbenõela nominatsioon? Statuudis seisab, et auhind antakse välja viimase aasta meeldejäävama panuse eest Eesti moellu, et see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest. Kas pole mitte veidi naljakas, et Kuldnõela asemel kandideerid hoopiski Hõbenõelale. Su karjäär on ju olnud võrdlemisi pikk ja vaieldamatult rahvusvaheline.

Olen olnud umbes kaks aastat enda full time äris, seega kriteeriumite järgi pole ma tõesti veel Kuldnõela nominendiks valmis. Arvan, et mu show on oluline ja auhinna nimi seda ei muuda. Kui nüüd niisama kommenteerida, siis peaks sellisel suurel auhinnagalal olema rahaline auhind ja peaksime toetama oma Eesti brände just finantsiliselt, mitte sümboolselt – raske on liikuda edasi kui selliste suurte sündmuste rahastus ja organisatsioon ei muutu. Võib-olla rumal küsimus, aga kas Kuldnõel täidabki Eestis niiöelda Estonian Fashion Councili rolli? Kas see organisatsioon peaks noori disainereid toetama, olema innovatsiooni ning uue energia sünnipaik? Olema nii hariva kui ka rahalise abiga toeks?

Jah, seda rolli pole meil tõesti vist ükski organisatsioon enda kanda võtnud. Muide, kas esitled Tallinnas sama (meie arvates suurepärast) kollektsiooni kui hiljuti Fashion Eastil?

Jah, sama kollektsiooni – kevad/suvi 2024.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by JOHANNA PARV (@johannaparv_)

Kuidas sa ise seda kevadsuvist kollektsiooni kirjeldaksid?

Kevadsuvise kollektsiooni disainimise alguspunktiks oli mõte jõulisest rahust. Jälgisin naisi enda ümber – rattafanaatikuid, kontoritöötajaid ja kiirustavaid linnaelanikke hommikuses melus ja sündis otsus lähtuda 1950-60ndate naisterõivaste lõike- ning õmblustehnikatest ja keha järgivast siluetist. Sidusin need tänapäevaste funktsionaalsete materjalidega ja mulle omaste nutikate võtetega. Mõtlen alati sellele, mis võib juhutuda enne ja pärast aktiivset liikumist läbi linnamelu. Kollektsiooni värvipaletis on juhtpositsioonis must, valge, taevasinine ja sügavlilla. Kollektsioon on tugevasti mõjutatud ka kasutusel olnud kangastest, näiteks taaskasutatud nailonist. Kanga läbipaistvus tähendab, et näha on ka rõiva sisemust ja minu disaini keerukust. Olulisel kohal on aksessuaarid, minu signatuurkotid ja Londoni disaineri Freya Douglas Fergusoniga koostöös valminud skulpturaalsed robotstiilis ehteid. Usun, et kollektsioon on progress minu disainiesteetikas, mille tuumaks on alati olnud funktsionaalsus ja jätkusuutlikkus. Ma ei mõtle ainult sellele, mida mu töö annab täna, vaid ka sellele, kuidas seda tõlgendatakse edaspidi. Ma ei disaini tooteid mitte ainult tänaseks, vaid ka tuleviku jaoks.

Kas hakkame sind Eestis tihedamini nägema? Vahest kolid oma tegevuse Londonist hoopiski kodumaale tagasi?

Jah, arvan, et peaksime tõesti Eestis midagi ette võtma – tegutsen selle nimel. Kindlat plaani veel paigas ei ole, aga huvi on olemas.

Johanna Parv esitleb oma kollektsiooni 17. oktoobril Kuldnõela galal tänavusügisese Tallinn Fashion Weeki raames. Tänavused Hõbenõela nominendid on Johanna Parv, Mairo Seire ja Julia Maria Künnap.

Tallinn Fashion Week toimub juba kuu aja pärast, toimudes tänavu 9. ja 10. aprillil. Piletid moenädalale on tänasest müügil Piletitasku veebilehel ning osalevad disainerid tutvumiseks Tallinn Fashion Weeki kodulehel.

Kevadine moenädal toob kahe päeva vältel lavale värsked kevadsuvise hooaja moesuunad ning ajatud disainrõivad kodumaistelt moeloojatelt ja brändidelt. 

Kui eelmise aasta kevadel toimus moenädal Mere kultuurikeskuses, siis tänavukevadine Tallinn Fashion Week toimub T1 Venues – kaasaegses ja mitmekülgses sündmuste kodus, kus põimuvad arhitektuurne selgus, linnalik rütm ja moemaailma esteetika. T1 Venue lubab luua disainerite loomingule väärika ja inspireeriva raamistiku, kus detailid, valgus ning atmosfäär toetavad moe lugu ja selle väljendusrikkust. “Oleme väga elevil, sest T1 Venue ruumides ei ole varem moemaailmaga seotud üritust toimunud,“ sõnab T1 Venue juht Veroonika Veri. “On äge olla kogu korraldusprotsessi juures ja näha, kuidas moesündmus selles keskkonnas ellu ärkab.“

T1 keskuses on Tallinn Fashion Weeki raames 9.-12.aprillil oodata moenädalal osalevate, aga ka mitte-osalevate disainerite pop-up kauplust, kus saab soetada kõige värskemat hooaja moeloomingut.

Tallinn Fashion Weeki programm:

Neljapäev, 9. aprill

17.30 Karl-Christoph Rebane, Sandra Luks, Susanna Belinda Kõgel, Anne Liis Laikjõe, Ann Müürsepp
19.00 Verens, Skeleton by Auria Nurm
20.30 Donna Nordica, Avantgrad by Anastassija Balak

Reede, 10. aprill

17.30 Karin Rask, Althea, Vilve Unt
19.00 Denim Dream by Svetlana Puzorjova, Dream Denim, Denim Dream by Agne Vaher
20.30 Liina Stein

Möödunud nädalal avas tänavutalviste moenädalate maratoni Copenhagen Fashion Week. Üle maailma kogunesid moemaanid Kopenhaagenisse, et saada osa Skandinaavia moe paremikust – nii moelaval kui ka tänavapildis.

Nii nagu krõbedad külmakraadid on tabanud meid siin, pidid ka Taani pealinna moekülalised leppima seekord jäiste ilmastikuoludega. Kuid külm ei kõigutanud nende moevaimu – pigem vastupidi. Tänavapilt tõestas, et talvine riietumine võib olla ühtaegu praktiline ja vägagi stiilne. Silma paistsid kihilised komplektid, kus funktsionaalsus ja esteetika käisid käsikäes: pikad villased mantlid, mahukad sallid, kudumid kudumite otsas ning julged värviaktsendid halli talvetaeva taustal.

Eriti inspireeriv oli näha, kuidas põhjamaine minimalism sai soojust juurde tekstuuride kaudu – karvased kasukad, nahkpüksid, jämedad saapad ja pehmed kootud mütsid lõid kooslusi, mis olid nii silmapaistvad kui ka ilmastikukindlad. See on heaks meeldetuletuseks, et talv ei ole stiilile takistus, vaid hoopis võimalus mängida proportsioonide, kihtide ja materjalidega.

Seega, kui otsid inspiratsiooni, kuidas ka kõige külmemates oludes põnevamalt riietuda, kiika galeriisse!