Foto: Marguerite Humeau
Pealkirja “Ja korraga hakkab kõik õitsema” kandev näitus lähtub paljuski Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost: üles astuvad kunstnikud üle terve maailma ning ligi kolmandik neist Balti riikidest (sh Eestist). Ühtlasi saab sündmusest ka selle vältel üles võetava filmi võtteplats, mille tulemusena linastub 2021. aasta alguses näitusest täispikk film. Külastajail avaneb võimalus avastada näitust ning ühtaegu jälgida filmimise käiku.
Näituse kuraatori Rebecca Lamarche-Vadeli sõnul pakub näitus ainulaadset kogemust näha teoseid, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda, mis on toored ja piirangutest vabad. “Biennaali eesmärk on ka tihedalt lõimuda oma asupaigaga. Lähtudes Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost tõstab näitus esile kogu selle regiooni kunstimaastiku ja annab kunstnikele võimaluse astuda dialoogi piirkonna kultuurilise, ühiskondliku ja poliitilise taustaga, milles on nii sõdu kui ka majanduskriise. Biennaal lähtub küll kohalikust kontekstist, kuid laieneb järgemööda riiklikule, regionaalsele ja lõpuks ka rahvusülesele tasandile.”
Kuigi näituse avamine sai esialgselt planeeritud kevadeks, tuli eriolukorra tõttu kaks kuud enne kavandatud avamist ettevalmistused peatada. Samas andis põhjust biennaal ümber mõtestada ja peegeldada ühiskonnas toimuvat.
“Näitus spekuleerib senise maailma kokkuvarisemise üle, mis tegelikult juhtuski juba Covid-19 pandeemia puhkemisega, kui kõikide ümberkorralduste seas pandi proovile ka näiteks suhete loomine ja igapäevane suhtlus. Sellise olukorra tekkimine andis mõista, et meid ümbritsev maailm on tegelikult palju keerulisem, kui me seda tajume. Ka näituse käigus üles võetava filmi stsenaarium lähtub esialgse näituseplaani jäänukitest: lõpetamata, muudetud ja ümbermõeldud plaanidest, väljendades toimunud muutusi ja tänaseid võimalusi,” sõnas Lamarche-Vadel, kes on ühtlasi filmi kunstiline juht ja stsenaariumi autor.
Lisaks kunstiteostega tutvumisele saavad külastajad osa paljudest mitmetahulistest performance‘id, giidituuridest, publikuprogrammidest ning sündmuse puhul on välja töötatud ka spetsiaalne veebiseminaride sari. Nimelt palusid biennaali korraldajad silmapaistvaid teoreetikuid, uurijaid, luuletajaid ja kirjutajaid mõtiskleda märksõnade üle nagu lõppemised, inimene, armastus, allmaailmad, hool, maagia, hääled ja vaimud, et luua nende kaudu alternatiivseid oleviku- ja tulevikunägemusi. Vestlusi saab tasuta vaadata RIBOCA kodulehelt: https://rigabiennial.com/en/.
Kontserdil kõlavad valitud palad Hauseri värskeimalt albumilt „Cinema“, mis on suurejooneline austusavaldus filmiajaloo kõige meeldejäävamatele meloodiatele. Album sisaldab 25 pala erinevatest filmidest ja need kõik on saanud Hauseri käe all uue töötluse. Plaat ise salvestati koos Londoni Sümfooniaorkestriga, mida dirigeeris Robert Ziegler.
Hauser ütleb: „Projekt „Cinema“ on olnud mu peas juba pikalt. Olen alati tahtnud filmimuusikamaailma panustada. Tahtsin anda oma nägemuse sellest, milline filmimuusika võib olla – nii filmis kui ka sellest väljaspool. Soovin, et inimesed kuulaksid ja meenutaksid neid tundeid ja mälestusi, mida filmid on tekitanud. Ja ma usun siirelt, et kõik, mida mängib tšello, kõlab veelgi paremini, nii et loodetavasti saab see olema kaunis ainulaadne kogemus kõikidele filmimuusika nautijatele. Mõned lood on maailmakuulsad, teised aga varjatud pärlid. Usun, et kui inimesed kuulevad neid tšellol, saavad neist uued lemmikud.“
Tuntud oma lavakarisma poolest, on Hauser esinenud rohkem kui 40s riigis, sh mainekates kontserdipaikades nagu Radio City Music Hall ning Royal Albert Hall ja koos artistidega nagu Andrea Bocelli, Red Hot Chili Peppers ja Elton John. Ta on esinenud ka paavstile, üles astunud Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil ning rõõmustanud fänne maailma suurimates meediakanalites.
Muide, juba mõnda aega tagasi käivitas Hauser oma sotsiaalmeedias ka projekti „Music Unites the World“, mille raames salvestab ta ühe ikoonilise laulu igast maailma riigist, et levitada muusika kaudu ühtsuse sõnumit. Ootame huviga, millise laulu valib ta Eestit esindama!
Reedel, 13. märtsil kell 17.00 on publik oodatud näituse avamisele HOP, Hobusepea ja Draakoni galeriidesse. Kell 18.00 avatakse näitus Vabaduse galeriis ja kell 19.00 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.
Näitusele esitas oma teosed 437 kunstnikku, kellest žürii valis välja 153 kunstniku ja kollektiivi tööd. Näituse teostest valmivad postkaardi-komplektid, millest külastajad saavad koostada isikliku Kevadnäitus 2026 kataloogi.
Näitusel eksponeerivad oma töid: Aarne Mesikäpp, Aet Ollisaar, Ahti Sepsivart, Aksel Haagensen, Alexei Gordin, Alyona Movko-Mägi, Andres Koort, Andrus Raag, Anna Kõuhkna, Anna Škodenko, Anna-Liisa Kree, Anna-Liisa Sääsk, Anne Parmasto, Anne Türn, Anu Samarüütel-Long, Arne Maasik, Arthur Arula, Asko Künnap, B105 kooseisus Kertu-Liisa Sarap, Oliver Kanniste ja Daria Morozova, Bob Bicknell-Knight, Brenda Purtsak ja Marleen Suvi, Brigit Arop ja Piibe Kolka, Britta Benno, Caroliina Ladva, Danel Ülper, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Elisabet Kiverik, Elo Liiv, Enno Ootsing, Erik Teemägi, Erki Kasemets, Eve Kiiler, Fred Kotkas, Hannah Harkes, Hedi Jaansoo, Heikki Leis, Heli Tuksam, Helle Videvik, Herkki-Erich Merila, Hermes Sarapuu, Hille Palm, Ilme Rätsep, Indrek Köster, Inessa Saarits, Inga Heamägi, Ivar Kaasik, Ivar Veermäe, Jaan Luik, Jane Remm, Jenny Grönholm, Jila Svicevic, Johanna Mudist, Johannes Luik, Jüri Kass, Kadi Kübarsepp, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Karin Kalman, Kärt Hammer, Katariin Mudist, Kati Kerstna, Katrin Enni, Katrin Pere, Katrin Piile, Kaupo Kikkas, Kertu Tuberg, Kertu-Liisa Sarap, Killu Sukmit, Krista Leesi, Kristel Saan-Soom, Kristi Kangilaski, Kristina Norman, Laivi Suurväli, Leena Kuutma, Lemme Haldre, Liina Kalvik, Liina Leo, Liis Karu, Liisa Jugapuu, Liisa Mudist, Liisi Eelmaa, Liivia Leškin, Lilian Mosolainen, Lilli-Krõõt Repnau, Lisette Sivard, Loora Kaubi, Maarit Murka, Maarja Mäemets, Maiu Mooses, Mall Nukke, Malle Karik-Hallimäe, Manfred Dubov, Mare Saare, Maret Sarapu, Margot Õunapuu, Mari Prekup, Maria Kapajeva, Maria-Kristiina Ulas, Mariann Kallas, Maris Siimer, Markus Kasemaa, Mauri Gross, Meiu Münt, Mihkel Maripuu, Miina Vilo, Naima Neidre, Nils Hint, Orest Kormašov, Ott-Kaspar Sults, Peeter Laurits, Peeter Pere, Piret Rohusaar, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Regina-Mareta Soonsein, Reti Saks, Riin Maide, Riina Varol, Rosita Raud, Sasha Tishkov, Sigrid Viir, Siim-Tanel Annus, Sirja-Liisa Eelma, Sofi Aršas, Taavi Suisalu, Tarmo Roosimölder, Tarrvi Laamann, Tea Lemberpuu, Terje Ojaver, Tiina Kaljuste, Tiina Sarapu, Tiina Tammetalu, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Tõnis Jürgens, Toomas Kuusing, Triin Kerge, Uku Sepsivart, Ülle Raadik, Ulvi Haagensen, Uno Roosvalt, Urmas Puhkan, Urve Küttner, Valeri Vinogradov, Valev Sein, Vano Allsalu, Veiko Klemmer, Vello Vinn, Viive Noor, Vilen Künnapu, Virge Jõekalda, Zody Burke.
Kevadnäituse žüriisse kuulusid Cloe Jancis ja Maria Valdma-Härm (Eesti Kunstnike Liidu esindajad), Jüri Mildeberg (Kevadnäitus 2025 publikupreemia laureaat), Madli Ljutjuk (Tallinna Kunstihoone esindaja) ning Riivo Anton (toetajate esindaja).
Traditsiooniliselt panevad Eesti kunstikollektsionäärid ja -toetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm publiku lemmikkunstnikule välja 6000-eurose auhinna. Kõigi hääletanute vahel loositakse välja NOBA.ac kunstikeskkonna 500-eurone kinkekaart.
Kevadnäitus 2026 on avatud Eesti Kunstnike Liidu vanalinna galeriides 5. aprillini ning Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 17. maini.
