Pealkirja “Ja korraga hakkab kõik õitsema” kandev näitus lähtub paljuski Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost: üles astuvad kunstnikud üle terve maailma ning ligi kolmandik neist Balti riikidest (sh Eestist). Ühtlasi saab sündmusest ka selle vältel üles võetava filmi võtteplats, mille tulemusena linastub 2021. aasta alguses näitusest täispikk film. Külastajail avaneb võimalus avastada näitust ning ühtaegu jälgida filmimise käiku.
Näituse kuraatori Rebecca Lamarche-Vadeli sõnul pakub näitus ainulaadset kogemust näha teoseid, mis ei pruugi alati näitusesaali jõuda, mis on toored ja piirangutest vabad. “Biennaali eesmärk on ka tihedalt lõimuda oma asupaigaga. Lähtudes Riia ja Balti riikide rikkalikust ajaloost tõstab näitus esile kogu selle regiooni kunstimaastiku ja annab kunstnikele võimaluse astuda dialoogi piirkonna kultuurilise, ühiskondliku ja poliitilise taustaga, milles on nii sõdu kui ka majanduskriise. Biennaal lähtub küll kohalikust kontekstist, kuid laieneb järgemööda riiklikule, regionaalsele ja lõpuks ka rahvusülesele tasandile.”
Kuigi näituse avamine sai esialgselt planeeritud kevadeks, tuli eriolukorra tõttu kaks kuud enne kavandatud avamist ettevalmistused peatada. Samas andis põhjust biennaal ümber mõtestada ja peegeldada ühiskonnas toimuvat.
“Näitus spekuleerib senise maailma kokkuvarisemise üle, mis tegelikult juhtuski juba Covid-19 pandeemia puhkemisega, kui kõikide ümberkorralduste seas pandi proovile ka näiteks suhete loomine ja igapäevane suhtlus. Sellise olukorra tekkimine andis mõista, et meid ümbritsev maailm on tegelikult palju keerulisem, kui me seda tajume. Ka näituse käigus üles võetava filmi stsenaarium lähtub esialgse näituseplaani jäänukitest: lõpetamata, muudetud ja ümbermõeldud plaanidest, väljendades toimunud muutusi ja tänaseid võimalusi,” sõnas Lamarche-Vadel, kes on ühtlasi filmi kunstiline juht ja stsenaariumi autor.
Lisaks kunstiteostega tutvumisele saavad külastajad osa paljudest mitmetahulistest performance‘id, giidituuridest, publikuprogrammidest ning sündmuse puhul on välja töötatud ka spetsiaalne veebiseminaride sari. Nimelt palusid biennaali korraldajad silmapaistvaid teoreetikuid, uurijaid, luuletajaid ja kirjutajaid mõtiskleda märksõnade üle nagu lõppemised, inimene, armastus, allmaailmad, hool, maagia, hääled ja vaimud, et luua nende kaudu alternatiivseid oleviku- ja tulevikunägemusi. Vestlusi saab tasuta vaadata RIBOCA kodulehelt: https://rigabiennial.com/en/.
Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.
Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.
„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.
Kogu õhtu jooksul on galeriis avatud Nukufilmi haruldane väljapanek, kus saab lähedalt näha Eesti nukuanimatsiooni filmides kasutatud originaalnukke ja rekvisiite. Kell 19.00 tutvustab väljapanekut Nukufilmi tegevjuht ja animaator Märt Kivi, kes räägib lähemalt animatsiooni loomise protsessist ning sellest, kuidas tegelased ekraanile jõuavad.
Laste- ja pereprogramm algab kell 18.00. Kavas on valik Eesti nukuanimatsiooni klassikast ja uuematest stop-motion-filmidest. Lasteprogrammi juhatab sisse Vallo Toomla. Samal ajal toimub ka Animakooli animatsioonitöötuba, kus osalejad loovad plastiliinitegelased ning animeerivad neist oma väikese filmi. Töötuba sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning varasem kogemus ei ole vajalik. Kui töötuba on täitunud, saab kohapeal proovida ka lühemat animatsioonikatsetust lamenuku tehnikas.
Õhtune filmiprogramm algab kell 20.30. Ekraanile jõuab valik Eesti tunnustatud nukuanimaatorite loomingust, mis on jõudnud rahvusvaheliste animafestivalide programmidesse. Linastuvad Mati Küti, Riho Undi, Priit Tenderi, Mait Laasi, Girlin Bassovskaja, Ülo Pikkovi ja Jonas Tauli filmid.
Viimase filmina linastub programmis Jonas Tauli “Öömõtted”, mis põhineb tema 2016. aastal kirjutatud samanimelisel raamatul. Film linastus tänavusel Berlinale filmifestivalil ning kodupublikul avaneb esmakordna võimalus Kai kultuuriööl Tauli öiseid mõtisklusi näha. Programmile eelneb Märt Kivi sissejuhatus ning pärast filmiseanssi kohtuvad publikuga filmitegijad Jonas Taul ja Mait Laas.
Kultuuriöö programm Kai kunstikeskuses on tasuta. Animakooli töötuba toimub eelregistreerimisega ning osalustasu on 5 eurot. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine ja piletid Fientast.