1. mail astub Paavli Kultuurivabriku lavale Austraaliast pärit kitarrivirtuoos Plini, keda peetakse rahvusvaheliselt üheks oma põlvkonna silmapaistvamaks muusikuks. Õhtu avab electro-jazz duo Sungazer.

Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.

Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.

Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.

Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.

Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.

Uuri lisa Facebookist.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.