Foto: Holistiline ilunõustaja Mari Lakspere ja iluajakirjanik Agnes Kajander. | Triin Maasik
„Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel“ on raamat, milles kaks oma valdkonna tipptegijat – holistiline ilunõustaja Mari Lakspere ja iluajakirjanik Agnes Kajander – jagavad oma teadmistele, isiklikule kogemusele ja klienditööle toetudes täpseid tehnikaid, kuidas hoolitseda ilu eest nõnda, et paranevad nii näonaha ja keha toonus kui ka üldine tervis ja heaolutunne.
Portailil avanes suurepärane võimalus uurida raamatu autoritelt nii ilunippide, iluharjumuste kui ka ilumaailma valeuskumuste kohta.
Alustuseks. Milline naine on ilus?
Agnes: Naine, kes hoolitseb enda eest mitte selleks, et vastata kellegi ootustele, vaid sellepärast, et ta armastab ja austab ennast – täielikult ja tingimusteta.
Mari: Väga lihtne – naine, kes tunneb end oma nahas hästi (nagu prantslastel on tavaks öelda), kelles on sära, energiat ja natuke müstikat.
Parim ilunipp, mille olete saanud emalt-vanaemalt-sõbrannalt?
Agnes: Emalt ja vanaemalt olen pärinud armastuse sauna vastu ning oskuse pöörduda mistahes mure korral esmalt looduse poole.
Mari: Vanaemalt õppisin, et naine on inspiratsioon kõigele ümbritsevale ja seda ka läbi oma välimuse, näoilme, riiete ja ehete. Lähtun sellest soovitusest iga päev.
Kuidas on teie enda iluharjumused aastate jooksul muutunud?
Agnes: Olen olnud ilutoimetaja üle 25 aasta, mis tähendab, et olen katsetanud lõputult erinevaid tooteid ja teinud ka omajagu iluvigu. Ometi on minu iluharjumused aja jooksul muutunud hoopis lihtsamaks. Olen keerulisi radu pidi tagasi jõudnud kõige olulisema juurde – naha kaitsebarjääri toetav baashooldus teeb suurima vahe. Soovin, et oleksin seda varem mõistnud! Kunagi tegin näohooldusest justkui tuumateaduse, kuid tegelikkuses on see üllatavalt lihtne.
Mari: Ma olen liikunud järjest rohkem loomulikkuse suunas. Minu jaoks on kõige olulisemad lühikesed ja täpsed igapäevased rutiinid, mis toovadki välimuses kõige olulisemad muutused.
Suurim valeuskumus, mis on seotud ilu ja iluteenustega?
Agnes: Et ilu peaks vastama kindlatele normidele – see eksiarvamus viib selleni, et tänapäevaste iluvõimaluste tõttu muutuvad naised üha ühenäolisemaks, ja kahjuks tihti oma tervise arvelt. Samuti on väär arvata, et ilu sõltub noorusest või rahast.
Mari: Et see on kallis, aeganõudev ja keeruline. Tegelikult on iluga täpselt nagu söögivalmistamisega – tuleb lihtsalt asi endale selgeks teha ja edasi on ilu osa elustiilist. See on rutiin nagu igahommikune hambapesu.
Ning lõpetuseks, andke meile üks lühike ilusoovitus.
Mari: Tee ennast oluliseks. Oled iseenda esimene ja suurim armastus. Investeeri iseendasse ja oma ilusse aega ning tähelepanu. Ükskõik, kas see on 5, 10, 15 või 30 minutit päevas. See on parim pikaajaline investeering, mis sa kunagi oled teinud.
Agnes: Lase oma unikaalsusel särada! Sea end esikohale, tervita end peeglist armastava pilguga ja võta enda jaoks aega.
Raamatu „Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel“ esitlus toimub 13. märtsil kell 18.00 Viru keskuse Rahva Raamatus.
Seekordne novelliparemik liigub läbi inimhinge salajaste soppide, raskesti mõõdetavate tunnete ja peibutavalt tundmatute olukordade. Raamatus “Eesti novell 2026” kohtuvad ilus, valus ja vabastavalt absurdne, pakkudes argipäeva ettearvatavusele kirjanduslikku vastumürki. Autorite seas on Kai Aareleid, fs, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Riste Sofie Käär, Armin Kõomägi, Margit Lõhmus, Rein Orn, Hugo Raudsepp, Tõnis Tootsen, Emel-Elizabeth Tuulik, Silvia Urgas, Elo Valner, Juhan Voolaid ja Ervin Õunapuu. Lugude hulka kuuluvad ka sajandivanune novell ning värskeimad Tuglase novelliauhinna võidutööd.
Kogumiku koostasid Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus ja Alvar Loog. Raamatu kujundas ja küljendas Allan Appelberg. “Eesti novelli” sarja annab välja kirjastus Puänt, väljaandmist toetab MTÜ Eesti Jutt.
“Eesti novell 2026” esitlus toimub 13. mail kell 18.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. 18. mail avaneb aga Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste loodud installatsioon “Lugude all”, mis põhineb värske kogumiku tekstidel. Kaheks nädalaks muutub aatrium paigaks, kus linnaruumi igapäevane sagin ja novellides avanevad maailmad põimuvad omamoodi visuaalseks vitamiiniampsuks.
Kuigi Murphy võttis sihiks kujutada ekraanil John F. Kennedy Jr.-i ja Carolyn Bessette Kennedy suhet, jutustades kõigest alates nende kurameerimisest 1990ndate alguses kuni nende laialdaselt kajastatud abieluni kümnendi teises pooles, siis moemaailm on algusest peale keskendunud ühele – Carolyni stiilile, mida võib olla küll lihtne kirjeldada, kuid keeruline tõeliselt tabada. Just see 90ndate minimalism, millega naine moeajalukku on läinud, toimib tänases moes nagu antidoodina üleväsinud trendimasinale. See on ka põhjus, miks moeringkond ei paista saavat CBK-st küllalt.
Pärast paari traagilist hukku 1999. aastal on nende mälestuseks avaldatud lugematul hulgal raamatuid ja biograafiaid, millest paljud on kirjutanud mõned nende kõige lähedasemad sõbrad. Portail valis välja kolm raamatut, mis keskenduvad Carolynile ja avavad just nimelt CBK fenomeni – sealhulgas ka just selle raamatu, mis inspireeris “Love Story” sarja.
“Once Upon a Time: The Captivating Life of Carolyn Bessette Kennedy”, Elizabeth Beller
Kakskümmend viis aastat pärast Carolyn Bessette Kennedy surma avaldas ajakirjanik Elizabeth Beller esimese suurema biograafia, mis keskendus eelkõige Carolynile endale. “Once Upon a Time” lõikab läbi mütoloogiast, mis kujutab Calvin Kleini pressiesindajat tühise ja külmana. Selle asemel esitab Beller mitmetahulise portree tugevast naisest, kes paisati enneolematusse kuulsusesse. Just see raamat sai ka “Love Story” üheks lähteimpulsiks.
“CBK: Carolyn Bessette Kennedy: A Life in Fashion”, Sunita Kumar Nair
Loomulikult väärib Carolyn Bessette Kennedy stiil omaette moepiiblit! Moeloovjuht ja sarja “Love Story” stiilikonsultant Sunita Kumar Nair võttis selle eesmärgi teoks selle kohvilauaraamatu kaudu. Edward Enninful OBE kirjutatud eessõna ja Gabriela Hearsti sissejuhatusega jälgib Nair CBK garderoobi ajatut loogikat ja mõju – miks need siluetid, toonid ja proportsioonid töötavad ka täna, ilma et peaksid karjuma.
View this post on Instagram
“Fairy Tale Interrupted: A Memoir of Life, Love, and Loss”, RoseMarie Terenzio
JFK Jr. endise assistendi mälestuslik pilk, mis nihutab fookuse tabloidikihist isiklikumale tasandile. Terenzio ei kirjelda paari mitte distantsilt või tagantjärele müüti üles ehitades, vaid inimesena, kes oli nende igapäevaelule päriselt lähedal. Just seetõttu on Terenzio vaatenurk väärtuslik – ta nägi, kuidas avalikkuse ette jõudnud kujund ja eraelu tegelikkus sageli ei kattunud. Tema meenutustes tulevad esile küljed, mis pressifotodelt ja kõmu-uudistest kipuvad kaduma: John F. Kennedy Jr.-i huumor ja kohati poisilik kohmakus, Carolyni vaoshoitud tundlikkus, ning mõlema võime olla üllatavalt soojad ja helded ka siis, kui nende ümber käis pidev tähelepanumüra. Terenzio oli üks neist vähestest inimestest, kes liikus nende kõrval siis, kui kaamerad ära pandi – ja just see teeb raamatu usutavaks vastukaaluks muinasjuttudele, mida avalikkus neile sageli külge projitseeris.
