Foto: Portail.ee
Minul õnnestus seekord viibida Estonian Fashion Festivalil täpselt kaks päeva. Seega, tuleb siit üks päevikulaadne sissekanne Tartus kogetud elust, melust ja loomulikult moest.
Reede, 7. juuni
Me jõudsime reedel Tartusse keskpäevaks ning täpselt kell 12.00 avanesid ka Knorringu Aadlimajas Showroomi uksed. Mis see Showroom täpsemalt on? See on Piret Vapajeva ja Juta Kuhlbergi kokku kutsutud kogunemine, kus moevaldkonna professionaalidele ja edasiostjatele esitles oma loomingut 16 kodumaist disainerit ja brändi. Näiteks Ülle Pohjanheimo, Tanel Veenre, Oksana Tandit, Iris Janvier, Kriss Soonik, CAROL X OTT, Woolish, Hannes Rüütel ja mitmed-mitmed teised. Showroomi ajal toimus ka paneeldiskussioon, kus nii rahvusvahelised eksperdid kui ka meie disainerid arutlesid moe tulevikutrendide ja jätkusuutlikkuse üle.
View this post on Instagram
Tänavune Estonian Fashion Festival toimus tavapärasest pikemalt, mis tähendas, et neli päeva väldanud festivali osana reedel ühtegi moeetendust ei toimunud. Küll aga toimus Tartusse kutsutud külalistele Aparaaditehases asuvas HAKI Galeriis Meet & Greet, kus sai uudistada nii kunsti kui ka tutvuda Itaaliast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt saabunud moeekspertidega. Õhtu lõpetasime aga hoopiski värskelt avatud Itaalia-hõngulises restoranis Pazzo.
Laupäev, 8. juuni
Laupäevahommik kulges meid võõrustanud hotellis Pallas tempokalt, sest juba kell 10.00 algas ERMis jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku moe ning disaini temaatikale keskendunud seminar Greenery. Pika päeva väldanud seminaril astusid üles nii kohalikud kui ka rahvusvahelised ringmajanduse ja disaini eksperdid, nende hulgas nii peaesineja Alec Leach kui ka… mina! Alec Leachi ettekanne oli suurepärane – kui te ei ole lugenud tema raamatut „The World Is On Fire But We’re Still Buying Shoes“, siis palun tehke seda. Tean, et seda saab Tallinnas osta näiteks VIUU prillipoest. Ise sain kõnelda baasgarderoobi temaatikast ning saadud tagasisise põhjal tundub mulle, et peaksin seda veel tegema. Aitäh kõigile, kes kuulama tulid!
Kui seminar sai läbi enne kella 17.00, siis tegelikult juba kell 18.00 oli põhjust ERMis tagasi olla, sest algamas oli Antoniuse moeetendus. Kes ei tea või ei ole ise kohal käinud, siis Antoniuse moeetendus esitleb ready-to-wear moodi, mis on suunatud erinevas vanuses ja kehatüübiga inimestele ning väärtustab uus- või taaskasutust ja rohelist mõtteviisi. Möödunud aastal jättis Antonius mulle väga sügava mulje ning ootused olid kõrged ka tänavu.
Kas need ootused said ka täidetud? Jah, said küll. Cärol Oti kollektsioon oli kõrvulukustavat aplausi väärt, samuti jäid väga positiivselt meelde nii New Life Studio kui ka OOMYO meeleolukas looming. Muide, Cärol Ott sai oma kollektsiooniga Estonian Fashion Festivali 2024. aasta jätkusuutlikuima disaineri tiitli, millega festival lennutab ta Kopenhaageni moenädalale. Lisaks sai Cärol Ott kutse Riia moenädalale ning teda tunnustasid veel Tartu Loomemajanduskeskus, Tallinna Loomeinkubaator ja Tartu Kaubamaja.
Antoniuse moeetendusel oli ka teine osa. Oma värskemaid moepalasid esitlesid Portaili lugejatele loodetavasti tuttavad Hannes Rüütel, Ülle Pohjanheimo, Human Highness, Tanel Veenre ja Kriss Soonik. Väga nauditav oli neid kollektsioone näha ka väljaspool Tallinnat ning ma julgustan igal aastal teisigi disainereid Estonian Fashion Festivali poole vaatama. Eriline aplaus ka Ülle Pohjanheimole, kellel oli see 10 (!) aasta järel esimene moeshow Eestis!
Pühapäev, 9. juuni
Kuigi pühapäeva õhtul toimus ERMis veel viimane Estonian Fashion Festivali moeetendus – OmaMood –, siis elu pealinnas tõi meid tagasi juba lõunaks. Siiski andis see piisavalt aega, et nautida Pallase hotellis pikka hommikusööki, samuti teha üks jalutuskäik Aparaaditehase saiaparadiisi Cruffinisse, et haarata Tartu hõrke maitseid Tallinnassegi kaasa.
Aitäh Estonian Fashion Festival kutsumast ja võõrustamast – ja kohtume järgmisel aastal taas!
Estonian Fashion Festival sündis 2018. aastal, ühendades Kõrgema Kunstikooli Pallas moeetenduse Mood-Performance-Tants, Viljandi Kultuuriakadeemia moeetenduse OmaMood ja Tartu Loomemajanduskeskuse Antoniuse moeetenduse ühtse formaadi alla. Iga-aastane moefestival toimub traditsiooniliselt juuni alguses Tartus.
Kümme aastat tagasi, kui ma Portailiga alustasin, tegin seda missioonitundest. Tegin toona suhtekorraldustööd ning avastasin end üha enam põrkumas selle vastu, et mitmeid väikeseid kodumaiseid disainereid ei tervitanud meie meediamaastik just avasüli. Samuti kadus sujuvalt soov kajastada neid (minu silmis väärt) kaubamärke, mis ei toonud piisavalt klikke – ja reklaamiosakonnale käivet. Ei leitud ka põhjust teha juttu noorte loojatega, kellel oma teekond alles ees. Portail sai loodud vastukaaluks kõigele sellele. Ja vastuvõtt oli soojemast soojem.
Ma olen teiega aus. Kümne aasta sisse mahub omajagu palju. Mahub ka küsimusi, kas see, mida oled nii kaua teinud, on endiselt vajalik. Ei ole saladus, et meedia on nende aastatega omajagu muutunud. Ka kodumaisel moe- ja disainiringkonnal ei ole olnud kerge. Brändid lõpetavad, kaks korda aastas kollektsioone välja ei anta, uhkeid uudiseid, mille ümber luua klikitavat sisu, jõuab postkasti üha vähem. Oluline näib olevat ainult see 7 sekundit sotsiaalmeedias või see muu, mis „müüb”. Nii olengi end õhtustel tundidel leidnud küsimuse ees – kas Portaili on kellelgi veel üldse vaja?
Aga siis tuleb teine päev. Kui postkast on lookas, kui põnevaid teemasid on nii palju, et ei jõua neid kõiki 24 tunniga üleski laadida. Kui lugejanumbrid hüppavad vertikaalis üles. Kui võhivõõrad kirjutavad kirju ja avaldavad siirast tänu selle veebiväljaande eest. Kui noored tahavad tulla töövarjuks, tahavad tulla praktikale, tahavad olla kaasautoriks – kasvõi tasuta. Kui kodumaine lemmikdisainer kirjutab, et tahab, et just Portail oleks see, kes esimesena tema uue kollektsiooni fotod avaldab. Need on ilusad päevad ja ma olen otsustanud, et ma tahan, et neid päevi oleks veel.
Portaili 2. aastakümmet soovin ma alustada samuti missioonitundega, kuid soovin seda siinkohal mõneti täiendada. 2016. aastal alguse saanud Portail defineeris end kohana, kuhu on kogutud meelepärased nopped sellest, mis parasjagu toimub Eesti disainimaastikul, maailma moelavadel, ilumaailma telgitagustes, aga ka kohalike – ja ehk ka mitte nii kohalike – andekate inimeste elus. Elu on läinud edasi. Me oleme aastate jooksul toonud juurde teemasid nagu interjöör, reis, gurmee. Meil on täiesti eraldi elustiilikategooria ning ma näen, et siin on Portailil tegelikult veel väga palju ära teha.
Samuti tahan ma veelgi enam fookusesse tuua imelised Eesti inimesed. Olgu need disainerid, olgu need fotograafid, aga miks mitte arhitektid, floristid, galeristid – miks mitte kõik need, kelle ametinimetust on keeruline ühe sõnagagi kokku võtta. Ma olen pikalt nimetanud Portaili moe- ja disainiväljaandeks, aga kohe kindlasti on see täna palju enamat. Ning ma näen väga selgelt ka numbritest, et meie inimesed on need, kes huvitavad teid enim. Seega annan ma rõõmuga neile hääle ja platvormi. Miks? Sest ma ei taha olla see väljaanne, mis räägib ainult asjadest. Ma tahan, et Portail räägiks inimestest nende asjade taga – neist, kes loovad, katsetavad, kahtlevad, alustavad uuesti ja liiguvad edasi ka siis, kui olud seda justkui ei soosi. Ma tahan inspireerida – sest mõnikord võib just kellegi teise lugu olla see, mis paneb ka enda oma natuke julgemalt kirjutama.
Tahan rõhutada, et ka aastal 2026 on kõik, mis Portail.ee lehele jõuab, parajalt kureeritud, omaalgatuslikult vürtsitatud või missioonitundest kirjutatud – sellest ka meie jätkuv offline attitude tänapäeva piiritus online-maailmas. Me ei taha olla kõige kiirem, kõige lärmakam ega kõige vilkuvam kanal teie ekraanil. Me tahame olla koht, kuhu tullakse põhjusega. Puhastama paletti.
Kümme aastat – ja 4000 (!) avaldatud artiklit – on ühe väikese sõltumatu väljaande jaoks palju. See on olnud rõõm, töö, kõhklus, väsimus, elevus ja lugematu hulk tunde. Aga just teie tõttu, head lugejad, tundub see kõik jätkuvalt oluline.
Aitäh, et olete märganud. Aitäh, et olete lugenud. Aitäh, et olete jaganud.
Portail läheb edasi. Võib-olla aeg-ajalt veidi rahulikumalt, võib-olla kohati veelgi teadlikumalt, aga kohe kindlasti avatud pilgu ja selge südamega.
Alustuseks lubage öelda, et on rõõm tõdeda, et kujunenud nimistus said kaetud kõik meie teemakategooriad – ilust elustiilini, persoonidest gurmeeni, juurde paras annus noort, mässavat moedisaini. Kui Portail alustas, moodustasid suurema osa meie artiklitest just moeteemad, kuid täna näeme, et oleme enamat kui moeportaal – ja meil on selle üle ääretult hea meel!
Ja üks väike, ent märgiline fakt veel: seda pole varem juhtunud, kuid 2025. aasta enimloetud lugude sekka jõudis ka artikkel… aastast 2024. See on ehe tõestus sellest, et heal ja sisukal lool ei ole aegumiskuupäeva.
Millised lood siis Portaili lugejate pilke enim püüdsid?
2025. aasta kevadel saime tuttavaks Reti Niimanniga ning vestlesime temaga vahetult enne tema Jazzkaare kontserti. Samuti kergitasime saladuskatet Hiiumaa metsade ja mere vahele kerkivalt retriidilt Eha, mis avab oma uksed juba 2026. aasta suvel. Uutest kohtadest pälvis suurt huvi – ja loodetavasti ka rõõmu – lätlaste Kalve kohvikohvikute jõudmine Tallinna.
Minule isiklikult teeb suurt rõõmu, et minu iga-aastased ilutoodete avastused teid jätkuvalt kõnetavad – luban, et jätkan selle traditsiooniga ning uus nimistu ootab teid juba jaanuaris. Ning see, et väga suurt elevust tekitas Rhode’i sammukese võrra meile lähemale jõudmise lugu, on minulegi igati mõistetav. Kui ilubränd peaks meile veelgi lähemale tulema, siis kuulete sellest Portailis esimesena.
Aasta oodatuimaks moeuudiseks kujunes… trummipõrin… ERKI Moeshow 2025 finalistide avalikustamine!
Ja see 2024. aasta artikkel? See vastas küsimusele: „Kust saab Tallinna parimat brunch’i?“
Aitäh, et Portaili loete, jagate ja tulete tagasi! Uued lood ootavad juba ees!
