Möödunud nädalavahetusel, 6.-9. juunil 2024, toimus Tartus juba seitsmendat korda kestliku moe suursündmus Estonian Fashion Festival, mida külastas ligi 1500 moehuvilist. Külastajaid oli tänavu poole rohkem võrreldes eelmise aastaga. Kolme moeetenduse raames esitlesid oma kollektsioone 39 disainerit. Lisaks sai külastada valdkonna professionaale koondavat Showroomi ning osaleda seminaril Greenery, kus kohalikud ja rahvusvahelised eksperdid arutlesid keskkonnasäästliku moe teemadel.

Festivali juhi Key Külaotsa sõnul näitab senisest suurem publiku arv nii etendustel kui seminaril Greenery, et huvi jätkusuutliku moe teemade vastu on suur ning sellist sündmust on Eestis vaja. “Disainerid on hakanud rohkem teadvustama, et nad juba tegutsevad teatud kestlikke printsiipe silmas pidades, kuid on imetlusväärne, et hoolimata keerulisest majanduslikust olukorrast, otsitakse ja leitakse täiendavaid võimalusi, et luua aina rohelisemat moodi,” lisas Külaots.

Festival tõi kokku rahvusvahelised moe valdkonna professionaalid Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Taanist, Norrast ja Lätist, et panna alus edaspidisele koostööle moeajakirjade, -sündmuste ja kaubandusalaste ekspertidega. Rahvusvahelised ettekanded seminaril Greenery näitasid, et üle Euroopa tegeletakse moe jätkusuutlikumaks muutmisega ning võimalusi ja lahendusi moetööstuse jalajälje vähendamiseks on palju ning erinevaid.

Festivali põhiprogrammi kuuluval kolmel eriilmelisel moeetendusel tunnustati disainereid ning igalt etenduselt valiti kõige jätkusuutlikuma moelooja nominent. Mood-Performance-Tants etenduselt valis žürii välja noore alustava disaineri India Kiisleri, kes on oma kollektsiooni loonud Eesti lambavillast ning on nutikalt ja loovalt kasutust leidnud jääkvillale. Antoniuse etenduse nominent Cärol Ott on oskuslikult kasutanud tekstiili- ja nahatööstuse jäätmeid ning rakendanud tootmises zero waste põhimõtet. OmaMood etenduse nominendiks valiti moelooja Janika Solmann, kes väärindab lambavilla ning kasutab kangaste värvimisel taimi. Jätkusuutlikuima disaineri valimisel võttis žürii arvesse materjalivalikut ja tootmisprotsessi, kultuurilist kestlikkust ning loovat lähenemist keskkonnasõbralikule moele. 2024. aaasta jätkusuutlikuima disaineri tiitli pälvis Cärol Ott, kelle festival lennutab Kopenhaageni moenädalale. Lisaks sai Cärol Ott kutse Riia moenädalale ning teda tunnustati veel Tartu Loomemajanduskeskuse, Tallinna Loomeinkubaatori ja Tartu Kaubamaja poolt.

“Cärol Ott on oma tegevuse algusest alates loonud kollektsioonid taaskasutusmaterjalidest ja need on jutustanud alati Põhja-Eesti väikesaarte lugusid. Tänaseks on ta leidnud kasutuse ka enda tootmisjääkidele, millest tehakse Prangli saare väikeses kogukonnas kaltsuvaipasid. Rohkelt auhindu saanud Cärol Ott`ile soovin uudishimulikku meelt, jääda iseendale kindlaks, jutustada oma lugu ning liikuda rahulikus, aga kindlas tempos oma sihtides suunas,” õnnitles rohkelt auhindu saanud disainerit festivali juht Key Külaots.

Tunnustuse pälvisid veel Mairo Seire, Helen-Mary Vartšun, Jana Hanikova, Julia Burak ja Liisa Hanvere Mood-Performance-Tants etenduselt, Susanna Peters, OOMYO, Irja Lembra, Alisa Vasina, Anu Sirkas, New Life Studio ja Kerly Koovisk Antoniuse etenduselt ning Janika Solmann, Angela Mettus, Vilve Unt, Liisi Tammar, Piret Tärno ja Gea Rahel Promet OmaMood etenduselt.

Sügisel on festivalil plaanis Tallinna publikule lähemale tulla, sest jätkub koostöö Viru Keskusega. Mööda Eestit hakkab ringlema 2024. a disainereid tutvustav näitus ning  Baltikumi suurimal jätkusuutlikkuse festivalil Impact Day saab näha Helen-Mary Vartšuni, Kerly Kooviski ja Piret Tärno kollektsioone.

Estonian Fashion Festival sündis 2018. aastal, ühendades Kõrgema Kunstikooli Pallas moeetenduse Mood-Performance-Tants, Viljandi Kultuuriakadeemia moeetenduse OmaMood ja Tartu Loomemajanduskeskuse Antoniuse moeetenduse ühtse formaadi alla. Iga-aastane moefestival toimub traditsiooniliselt juuni alguses Tartus.

1. mail astub Paavli Kultuurivabriku lavale Austraaliast pärit kitarrivirtuoos Plini, keda peetakse rahvusvaheliselt üheks oma põlvkonna silmapaistvamaks muusikuks. Õhtu avab electro-jazz duo Sungazer.

Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.

Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.

Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.

Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.

Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.

Uuri lisa Facebookist.

Jazzkaar 2026 peaesineja on Uus-Meremaalt pärit, Londonis tegutsev laulja-laulukirjutaja, produtsent ja multiinstrumentalist Jordan Rakei, kelle soe tämber, filmilik kõlapilt ja žanripiire hajutav looming on toonud talle miljoneid kuulamisi ning võlunud publikut üle kogu maailma. 27. aprillil jõuab ta esmakordselt Eestisse ja astub trio koosseisus üles Alexela Kontserdimajas, tuues endaga kaasa intiimsema kontserdiformaadi, kus tema hääl, klahvpillid ja kitarr põimuvad trummide ja bassivõngetega.

Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.

Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.

Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.

Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte. 

2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.

Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu  Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.

Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.

Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini.  Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.

Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.