Foto: Vogue.com
Anni Jürgenson, modell ja ehtekunstnik:
„Lisaks kõigile suurepärastele moeteemalistele dokfilmidele, mis viimaste aastate jooksul tehtud, meeldivad mulle hoopis vanemad mängufilmid, mis moele ja popkultuurile vihjavad. Moefotograaf William Kleini 1966. aastal valminud film „Who Are You, Polly Magoo?” („Kes sa oled, Polly Magoo”) on suurepäraselt irooniline, lausa karikatuurne vaade ühe supermodelli elule ja Pariisi kõrgmoe maailmale. On meeldivalt üllatav näha, kuidas aastakümnete jooksul pole tegelikult kuigi palju muutunud! Ja muidugi ka Michelangelo Antonioni klassika „Blow-up”…”
Ženja Fokin, stilist:
„Päevakava on tihe, kogu aeg on kiire, kuid akusid peab laadima ning dokumentaalfilmid, eriti veel moevaldkonnast, on nagu mesi minu hingele! Kui korraks tagasi kiigata, täpsemalt aastasse 2014, siis ühe ereda mälestusena on meeles film „Iris” väga värvikast sisedisainerist ja moeikoonist Iris Apfelist. Selle filmi puhul saab osa peenmotoorikast ehk saab päriselt kiigata inimese enda sisse, saada osa vahetust emotsioonist ja muidugi see rõkkav värvigamma, ekstreemselt kuhjatud ehteid ning ekstsentriline riietumisstiil, kus kerkib lausa mitmeid küsi- ja hüüumärke – on see nüüd hea või hoopis halb maitse?
Sel aastal oli mul New Yorgi moenädalal toimunud üritusel võimalik kohtuda legendaarse Iris Apfeli endaga. Otsekui moekunstikino filmist oli see kohtumine nii vahetu ja soe. Iris isegi teadis, et tema filmi on Eestis näidatud, ja tal oli väga hea meel, et saab inspireerida nooremat generatsiooni.
95-aastasena, see helk silmis, olek nii muhe ja mood kui elustiil, julged värvid, silmatorkavad detailid, joovastav rahulolu komplekteerimisest… Näete – vanus on kõigest number passis, seega moekat sügist, tehke järgi või makske kinni!”
Helen Saluveer, MoeKunstiKino peakorraldaja:
„Lemmikuid on nii palju – ma olen aastate jooksul vähemalt 100 moeteemalist filmi ära vaadanud. Aga üks meeldejäävamaid on kindlasti „Valentino – viimane keiser” („Valentino – the Last Emperor”), milles on nii glamuuri kui ka traagikat. Jälgida saab nii andeka moelooja töötamist kui ka seda, kuidas ettevõtte uued omanikud ta enda loodud firmast lihtsalt välja tõukavad.
Mulle meeldib väga ka „Mai esimene esmaspäev” („First Monday in May”), mis on sel aastal MoeKunstiKino programmis ning jälgib imelise moenäituse ning MET gaala korraldamist.”
Helene Vetik, disainer ja Portail.ee kaasautor:
„„Diana Vreeland: Silm peab rändama” („Diana Vreeland: The Eye Has to Travel”). Antud dokumentaal jutustab väga kirevalt ja elavalt Diana Vreelandi aegadest Harper’s Bazaari ja Vogue’i toimetajana, sellest, kuidas ta põhimõtteliselt leiutas Twiggy-sugused modellid ja moefoto stilistika sellisena, nagu see tänini on. Metsikult inspireeriv, veidike hull Diana õpetab nägema ilu kõigis ja kõiges, olles sealjuures arrogantne ja šarmantne samal ajal.”
Sandra Palm, fotograaf:
„Hetkel on minu lemmik moefilm „Dior and I” („Mina ja Dior”). Selles teoses said minu jaoks kokku suur lemmik Raf Simons ja teine suur lemmik Dior. Sümbioos, millesse oleks justkui ette konflikt sisse kirjutatud, tuuakse täiesti häbitult ja ausalt vaatajate ette, keskendudes täielikult moemaailma telgitaguste tõetruule jutustamisele. Film on seotud dünaamiliseks tervikuks, kust ei puudu konflikt, võit, kaotus ega kulminatsioon, mis teeb sellest eriliselt kaasahaarava vaatamise. Tänasel päeval filmi vaadates tasub muidugi silmas pidada, et Raf Simons lahkus ootamatult aasta tagasi Diori moemajast. Tõeline moemaan, nagu mina, lõpetab filmi vaatamise pisarates.”
Rauno Pello, Brand Manuali disainijuht:
„Minu jaoks kipub moefilmi mõiste olema laiem kui moest või moekunstnikust rääkiv film. Esmase mõttena lemmikmoefilmidest tulevad meelde hoopiski Tom Fordi „Üksik mees” („A Single Man”) sundimatu elegantsiga ja 1975. aasta „The Rocky Horror Picture Show” kreiside kostüümidega. Aga kui klassikalise moekunstikino peale veidi rohkem mõelda, siis meenub ehe ja inimlik vaade käesoleval aastal manala teed läinud (RIP) ikoonilise moefotograafi Bill Cunninghami ellu – „Bill Cunningham New York” (2010). See on fantastiline dokumentaal tänavamoe jäädvustamisest. See kirg ja autentsus, millega Cunningham oma tööd tegi, on inspiratsiooniallikaks ja reaalsuskontrolliks meile kõigile tänapäeva kiires asjade või kuulsuse taga ajamise virvarris. Mulle jääb igavesti meelde tema väide, et moe-show on alati olnud ja jääb alati olema tänavatele, mitte moelavadele. Sulatõsi ju!”
MoeKunstiKino toimub 6.−12. oktoobril kinos Sõprus. MoeKunstiKino pileteid saab soetada Sõpruse kassast või Piletilevist.
Kontserdil kõlavad valitud palad Hauseri värskeimalt albumilt „Cinema“, mis on suurejooneline austusavaldus filmiajaloo kõige meeldejäävamatele meloodiatele. Album sisaldab 25 pala erinevatest filmidest ja need kõik on saanud Hauseri käe all uue töötluse. Plaat ise salvestati koos Londoni Sümfooniaorkestriga, mida dirigeeris Robert Ziegler.
Hauser ütleb: „Projekt „Cinema“ on olnud mu peas juba pikalt. Olen alati tahtnud filmimuusikamaailma panustada. Tahtsin anda oma nägemuse sellest, milline filmimuusika võib olla – nii filmis kui ka sellest väljaspool. Soovin, et inimesed kuulaksid ja meenutaksid neid tundeid ja mälestusi, mida filmid on tekitanud. Ja ma usun siirelt, et kõik, mida mängib tšello, kõlab veelgi paremini, nii et loodetavasti saab see olema kaunis ainulaadne kogemus kõikidele filmimuusika nautijatele. Mõned lood on maailmakuulsad, teised aga varjatud pärlid. Usun, et kui inimesed kuulevad neid tšellol, saavad neist uued lemmikud.“
Tuntud oma lavakarisma poolest, on Hauser esinenud rohkem kui 40s riigis, sh mainekates kontserdipaikades nagu Radio City Music Hall ning Royal Albert Hall ja koos artistidega nagu Andrea Bocelli, Red Hot Chili Peppers ja Elton John. Ta on esinenud ka paavstile, üles astunud Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil ning rõõmustanud fänne maailma suurimates meediakanalites.
Muide, juba mõnda aega tagasi käivitas Hauser oma sotsiaalmeedias ka projekti „Music Unites the World“, mille raames salvestab ta ühe ikoonilise laulu igast maailma riigist, et levitada muusika kaudu ühtsuse sõnumit. Ootame huviga, millise laulu valib ta Eestit esindama!
Festival toob lavale mitmekesise valiku moeloojaid, kelle looming ühendab kaasaegse disainikeele, materjaliteadlikkuse ja üha olulisemaks muutuva jätkusuutlikkuse. Valitud loojad esitlevad oma kollektsioone kolmel omanäolisel moeetendusel: pärimusest inspireeritud OmaMood, mänguline Mood-Performance-Tants ning kantavusele ja kehapositiivsusele keskenduv Antoniuse Moeetendus. Disainerite kollektsioonides põimuvad nii tehniline innovatsioon, traditsiooniliste käsitööoskuste tõlgendused kui ka isiklikud lood, mis annavad moele sügavama sisu ja tähenduse.
Estonian Fashion Festivali jätkusuutlikkuse juhi Cätlyn Tamme sõnul on paljude disainerite loomingus kesksel kohal aeglase moe põhimõtted, käsitöö ja teadlik materjalikasutus. „Luuakse rõivaid, mis ei järgi kiireid trende, vaid on mõeldud kestma. Näiteks kasutatakse Eesti maalamba villa loomulikke halle ja pruune toone ning käsitöö võib olla väga ajamahukas – ühe kudumi valmimiseks võib kuluda ligikaudu 100 000 silmust,“ ütles Tamm.
Estonian Fashion Festivali tegevjuhi Key Külaotsa sõnul on festivali eesmärk tutvustada Eesti moekunsti, toetada disainerite arengut ning kasvatada teadlikkust vastutustundlikust ja jätkusuutlikust moest. „Festival annab disaineritele võimaluse oma ideid laiemale publikule esitleda ning luua dialoogi moeloomingu, keskkonnateadlikkuse ja kultuurilise identiteedi vahel,“ sõnas Külaots.
10. juunil toimuv OmaMood moeetendus toob vaatajani traditsioonilise käsitöö väärtused kaasaegses võtmes, toetades käsitöö pärandist, materjalidest ja oskustest inspireeritud rõivaste loomist ning kandmist.
OmaMood moeetendusel osalevad disainerid: Katre Arual ja Liis Burk, Kristi Everst, Akvilė Bernotaitė, Mari-Liis Kõlli, Mari Yoda, Kairi Orav ja moegrupp, Johanna Tuisk, Kaia Malõh, Markus Meldo & Mirell Šmidt, Lee Reinula, Merili Silivask.
11. juunil toimuval Mood-Performance-Tants moeetendusel osalevad nii konkursi kaudu valitud disainerid kui ka Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna ja nahadisaini osakonna lõpetajad, kes esitlevad laval oma lõputööde kollektsioone. Eestis ainulaadne moeetendus ühendab moekunsti, performance’i ja tantsu ning pakub alustavatele disaineritele võimalust esitleda oma loomingut tavapärasest erinevas lavastuslikus vormis.
Mood-Performance-Tants moeetendusel osalevad disainerid ja lõpetajad: Mari Saffre, Leena Isabel, Jaanus Odras, Emily Dobrus, Emily Turro, Merrit Helistve, Christopher Mururand, Kaisa Lotta Laak, Kätlin Muttika, Rasmus Linde, Angela Aavik, Sigre Kodasma, Christina Kasesalu, Hanna-Maria Org, Grete Ottis, Eliise Sallaste.
12. juunil toimuv Antoniuse Moeetendus esitleb ready-to-wear moodi, mis on kantav, suunatud erinevas vanuses ja kehatüübiga inimestele ning väärtustab uus- või taaskasutust ning rohelist mõtteviisi. Etendusele valiti 11 kollektsiooni esitlevat disainerit, nende kõrval näitavad oma loomingut külalistena ka Eesti tunnustatud disainerid, keda hoiame hetkel veel saladuskatte all. Lisaks kollektsioonide kantavusele, praktilisusele ja keskkonnasäästlikule tootmisele pööratakse tänavu senisest rohkem tähelepanu sellele, et disainrõivad oleksid mõeldud erinevatele sihtgruppidele.
Antoniuse Moeetendusel osalevad disainerid: Anna Chirkova, Marleen Afanasjev, Birgit Peerna ja Helen-Mary Vartšun, Kairi Getman, Jaagup Kaiv, Kristiina Jeromans, Liina Kulu, Susanna Peters, Siret Ott, Milda Grikšaitė ja Rūta Kusaitė.
Festivalil osalevate disaineritega saab lähemalt tutvuda Estonian Fashion Festivali kodulehel.
