Eesti paviljoni eestvedamisel käivitati Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalevate riikide ühine digiplatvorm Biennale Pavilions Online (www.biennalepavilions.com), mis annab ülevaate arhitektuurimaailma kõige olulisematest teemadest, koondab infot rahvuspaviljonide näituste kohta ja kus saab osa live-sündmustest ja vestlustest. Hashim Sarkise kureeritud ja algselt aasta eest toimuma pidanud Veneetsia arhitektuuribiennaal teemal „Kuidas me koos elama hakkame?“ („How will we live together?“) avatakse 22. mail.

Digiplatvormi idee algataja Eesti ekspositsiooni komissari ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on biennalepavilions.com eesmärk suurendada biennaalist osasaajate arvu ja tõsta rahvuspaviljonide ekspositsioonide väärtust ning nähtavust. „Idee sai alguse Veneetsia biennaalil osalevate riikide ühistest kohtumistest, mis innustas looma ühist virtuaalkanalit kõige aktuaalsemale arhitektuuridiskussioonile. Loodud platvormi kaudu saavad rahvuspaviljonide näitustest ja sündmustest osa ka need, kes Itaaliasse sõita ei saa või vastupidi innustab see taas avanevas maailmas võtma ette reisi, et saada osa sellest suurepärasest arhitektuuri manifestist. Oleme väga tänulikud, et meie initsiatiiv digiplatvormi loomiseks teiste paviljonide poolt soojalt vastu võeti ning sellega on tänaseks liitunud pea kolmandik Veneetsia biennaalil osalevatest riikidest,“ lisab ta.

Üleilmse pandeemia tõttu toimub tänavune Veneetsia arhitektuuribiennaal hübriidsündmusena. Muutunud olukord on julgustanud mitmete osalevate riikide paviljone kaasama publikut senisest erinevatel viisidel. Nii viib suur hulk osalevatest riikidest avamisnädalal 2021. aasta mais läbi online-avamisi või hübriidsündmusi ning jätkab suvel ja sügisel arutelude, seminaride jm ürituste korraldamist internetis. Biennalepavilions.com koondab kõik ettevõtmises osalevate rahvuspaviljonide veebisündmused ühtsele veebilehele, mis küll ei asenda füüsilisel kujul toimuvat põhisündmust, kuid suurendab selle mõjukust.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.