Portailil on siiralt hea meel, et 3. maist saavad kultuurilembesed inimesed taas külastada muuseume ja galeriisid – oleme seda väga oodanud. Selles valguses hakkame rõõmuga vahendama uudiseid uutest näitusest ning vajadusel kordame üle needki, mis end peale pikka pausi taas avavad. 

Alustame Temnikova & Kasela galeriist, mis ootab alates 3. maist huvilisi Sigrid Viiri ja Cloe Jancise ühisnäitusele “Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka”. Näitus on publikule avatud 23. maini.

Sigrid Viiri ja Cloe Jancise paarisnäituse algimpulsiks on 2020. kevadel Fotomuuseumi poolt ellukutsutud projekt “Isolatsioonidialoogid”, mille eesmärk oli jäädvustada isolatsiooniaja tunnetust ja uut tekkinud olukorda. Kunstnike visuaalne kahekõne kulges üksteise ideid tõlgendades, miksides ja edasi arendades. Lisaks Cloe Jancise ja Sigrid Viiri fotodele, pisivormidele ja installatiivsetele teostele saadavad Temnikova & Kasela galeriis olevat näitust Maris Karjatse ja Anti Saare kirjalikud dialoogid, mis tõukuvad Viiri ja Jancise fotokõnelustest.

Kunstnikud möönavad, et kuigi ühest küljest seadis aastatagune uudne olukord ruumilisi ja sotsiaalseid piiranguid, siis Isolatsioonidialoogide kaudu oli neil võimalus omavahel katsetada uutmoodi loomisprotsessi, mis pakkus ettearvamatusest tekkivat vabadust, sõbralikku rivaalitsemist ja lõhnas kergelt ületrumpamise järele. Kunstnikevaheline dialoog toob esile huumori ja absurdi kui ühe võimaliku kaitsemehhanismi ja väljapääsuvõimaluse mentaalsest ja füüsilisest kitsikusest, viidates samal ajal isiklikele küsimärkidele argipäevas. Fotode vormistuse ning installatiivsete objektide kaudu laiendasid kunstnikud kaadri piire ja lisasid ühe võimaliku kihi fotol nähtu tõlgendamiseks.

Olgu lisatud, et näituse pealkiri pärineb Maris Karjatse lühiesseest.  Näituse graafilise kujunduse on loonud Anna Kaarma.

Temnikova & Kasela galerii asub Tallinnas, Noblessneri sadamas, aadressil Peetri 12.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.