Foto: Cloe Jancis

Sigrid Viiri ja Cloe Jancise ühisnäitus Temnikova & Kasela galeriis

Portailil on siiralt hea meel, et 3. maist saavad kultuurilembesed inimesed taas külastada muuseume ja galeriisid – oleme seda väga oodanud. Selles valguses hakkame rõõmuga vahendama uudiseid uutest näitusest ning vajadusel kordame üle needki, mis end peale pikka pausi taas avavad. 

Alustame Temnikova & Kasela galeriist, mis ootab alates 3. maist huvilisi Sigrid Viiri ja Cloe Jancise ühisnäitusele “Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka”. Näitus on publikule avatud 23. maini.

Sigrid Viiri ja Cloe Jancise paarisnäituse algimpulsiks on 2020. kevadel Fotomuuseumi poolt ellukutsutud projekt “Isolatsioonidialoogid”, mille eesmärk oli jäädvustada isolatsiooniaja tunnetust ja uut tekkinud olukorda. Kunstnike visuaalne kahekõne kulges üksteise ideid tõlgendades, miksides ja edasi arendades. Lisaks Cloe Jancise ja Sigrid Viiri fotodele, pisivormidele ja installatiivsetele teostele saadavad Temnikova & Kasela galeriis olevat näitust Maris Karjatse ja Anti Saare kirjalikud dialoogid, mis tõukuvad Viiri ja Jancise fotokõnelustest.

Kunstnikud möönavad, et kuigi ühest küljest seadis aastatagune uudne olukord ruumilisi ja sotsiaalseid piiranguid, siis Isolatsioonidialoogide kaudu oli neil võimalus omavahel katsetada uutmoodi loomisprotsessi, mis pakkus ettearvamatusest tekkivat vabadust, sõbralikku rivaalitsemist ja lõhnas kergelt ületrumpamise järele. Kunstnikevaheline dialoog toob esile huumori ja absurdi kui ühe võimaliku kaitsemehhanismi ja väljapääsuvõimaluse mentaalsest ja füüsilisest kitsikusest, viidates samal ajal isiklikele küsimärkidele argipäevas. Fotode vormistuse ning installatiivsete objektide kaudu laiendasid kunstnikud kaadri piire ja lisasid ühe võimaliku kihi fotol nähtu tõlgendamiseks.

Olgu lisatud, et näituse pealkiri pärineb Maris Karjatse lühiesseest.  Näituse graafilise kujunduse on loonud Anna Kaarma.

Temnikova & Kasela galerii asub Tallinnas, Noblessneri sadamas, aadressil Peetri 12.

Veel sarnaseid artikleid


Remember Me
Foto: Tyler Mitchell

Fotonäitus „Remember Me” toob kokku fotograafia suurkujud

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Veel sarnaseid artikleid


Jane Jin Kaisen
Foto: Jane Jin Kaisen

Jane Jin Kaiseni mastaapne videonäitus jõuab esmakordselt Baltimaadesse

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid