Käesoleval nädalal avatakse Temnikova & Kasela galeriis Krista Mölderi isikunäitus “Sa olid lind”. Hajutatud avamine leiab aset laupäeval, 28. novembril kell 13.00-18.00. Näitus jääb avatuks kuni 24. jaanuarini.

Krista Mölderi senist loomingut on läbinud katse kujutada võimalikkust, ja kujutada seda just võimalikkusena, proovides erinevate võtetega kaotada fotodelt selgekujulisi objekte ja tähendusi, midagi, mis on esiplaanil ja millest fotod on (või millest nad lausa räägivad). Art Allmägi on seda sõnastanud nii: “Tema fotodel hakkab silma see, et ta tihtipeale lavastab need fotod niimoodi, et fotol küll iseenesest väga palju informatiivset materjali ei ole, aga ta samal ajal sunnib vaataja endale ette kujutama, milline osa sellest fotost välja jääb.” Niisiis, tagaplaanid satuvad Mölderi fotodel mesti plaanivälisega ja see toidab vaataja kujutlusvõimet. Vaataja tunneb plaanivälise kohalolu, aga ei näe seda ning seetõttu hakkab ta seda ümbruslünka ise oma isikliku tundeainega täitma. Mölderi fotod on seatud nii, et see tundeaine ei ole tume. Ta meelitab välja hel(g)eainet, millest ometi puudub kärarikas positiivsus või naiivsus.

Käesoleval näitusel on Mölder senisele võttestikule juurde toonud flirdi selgekujuliste objektidega: tagaplaanide kõrval figureerivad siin ka purilennukid. Purilennuaktis saavad pingestatult kokku ülim haavatus ja kontrollitunne. Haavatus, kuna kõrgel maastiku kohal antakse end paratamatult õhuvoolude võimusse. Kontrollitunne, kui oskaja sellega siiski toime tuleb ja maastikku ülevalt seirab. Kuid seda kõrgepinget kohtab antud näitusel minimaalselt. See on mahendatud madalpingeliseks ootuseks, nukkuvate purilennukite tekialuse jõuvõtu ja rahuliku valmisolu sedastuseks. Eks ole seegi olek vaatajale äratuntav ja ehk ärgitab temaski igatsust jõuvõtupausi ja rahuliku valmisolu järele. Nii tutvustab Mölder oma näitusega järjekordset tasandit jõuduandva hel(g)eaine väljameelitamisel.

Temnikova & Kasela galerii asub Noblessneris, aadressil Peetri 12 ning on avatud T-P 13.00-18.00.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.