Kopenhaageni moenädal
Foto: Lucine Ayanian | Naira Kosyan.

Lucine Ayanian: Miks on Kopenhaageni moenädal teistsugune?

Kopenhaageni moenädalas on midagi, mis mõjub kohe teistmoodi. Võib-olla on see rõõmus energia või lihtsalt tunne, et inimesed on päriselt õnnelikud, et nad siin on. Võrreldes nelja suure moelinna tavapärase õhustikuga tundub Kopenhaagen vähem hierarhiline ja staatusele keskendunud. Inimesed on vabamad, avatumad ning vestlused sünnivad kuidagi iseenesest.

See ei tähenda, et siin napiks ambitsiooni või professionaalsust. Moodi võetakse tõsiselt, kuid selle ümber on vähem pinget. Puudub pidev vajadus tõestada, et kuulud sellesse maailma. Pigem kutsub kogu õhkkond vaatama, osalema, avastama ja uusi tutvusi looma.

Ka noortele disaineritele, moehuvilistele ja sisuloojatele mõjub linn ligipääsetavamalt. Mitmed etendused ja esitlused on avatud laiemale publikule ning alati ei ole vaja kutset, kõlavat ametinimetust või suurt jälgijaskonda, et kogeda moodi väljaspool ekraani. Nii avaneb võimalus näha, kuidas kollektsioon liikumises ellu ärkab, kuulda muusikat ning tajuda tervikut, mille disainer oma loomingu ümber loob.

Oma osa on ka asukohavalikul. Kopenhaageni moenädal ei piirdu esinduslike hoonete ja luksuslike ruumidega. Etendused leiavad aset galeriides, raamatukogudes, koolides, spordisaalides, sisehoovides ja avalikus linnaruumis. Taani disainerid oskavad linna endaga mängida: mõni argine paik võib mõneks tunniks muutuda moelavaks, kontserdipaigaks või installatsiooniks. Asukoht ei ole pelgalt taust, vaid sageli osa kollektsiooni loost.

Sama mitmekesine on siin nähtav mood. Kuigi brändid tegutsevad endiselt hooajalise moekalendri rütmis, ei ole olemas üht kindlat Kopenhaageni stiili. Käsitöö, tänavamood, romantika, kontseptuaalne disain, rätsepatöö ja taaskasutus mahuvad kõik samasse programmi. Ühisosa ei sünni niivõrd esteetikast kui vabadusest läheneda moele omal moel.

Selle kõrval on Kopenhaageni moenädal teinud vastutustundlikkusest ühe oma keskse põhimõtte. Programmis osalevatelt brändidelt oodatakse kindlate miinimumnõuete täitmist ning läbipaistvust materjalide, tootmise ja äripraktikate osas. See ei muuda ühtki brändi automaatselt jätkusuutlikuks, küll aga sunnib oma valikuid põhjendama ja nende eest vastutama.

Nii tekib tunne, et moebrändi loomine tähendab siin paratamatult mõtlemist kaugemale üksikust kollektsioonist. Oluline pole ainult see, milline rõivas välja näeb, vaid ka see, kuidas ja millest see valmistatakse, kuidas see inimesteni jõuab ning millise jälje jätab ettevõte tervikuna. Loomingulisust ei saa moetööstuse tegelikkusest päriselt lahutada.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by HAY-HAY.CO (@hayhay.concept)

Ja siis on Kopenhaageni streetstyle. Väljaspool etendusi muutub mood eelkõige eneseväljenduse vormiks. Puudub üks kindel ettekujutus sellest, milline peaks olema „õige“ moenädala riietus. Mustrid põrkuvad, värvid võistlevad tähelepanu pärast ja aksessuaaridega ei olda kitsid. Heegeldatud kleidid, topid, kotid ja peakatted eksisteerivad kõrvuti vintage-leidude, liialdatud proportsioonide ja ootamatute kombinatsioonidega. Ka brändinimed ei näi olevat kõige tähtsamad. Käsitsi valmistatud aksessuaar, vintage-ese või mõni kummaline detail võib anda riietusele rohkem isikupära kui kergesti äratuntav luksustoode. Sageli mõjubki riietus seda paremini, mida vähem näib selle kandja muretsevat selle pärast, kas kõik ikka „sobib“.

Võib-olla see kõnetaski mind seekordse Copenhagen Fashion Weeki puhul enim: olla ümbritsetud inimestest, kes väljendavad end vabalt ega kahtle pidevalt oma valikute õigsuses. Keegi ei näi vabandavat selle pärast, et ta mõjub värvikalt, külluslikult, eksperimentaalselt või veidralt. Erinevusi ei vaadata siin viltu, vaid uudishimuga.

Ja võib-olla peitubki selles Kopenhaageni moenädala tegelik tugevus. See ei eelda, et kõik sobituksid ühte kindlasse ettekujutusse moemaailmast, vaid jätab ruumi erinevatele ideedele, identiteetidele ja osalemisviisidele. Tulemuseks on moenädal, mis mõjub inimlikumalt – ja tuletab meelde, et mood võib olla tõsiseltvõetav, muutumata kaugeks. Teadlik, kaotamata mängulisust, ning väljendusrikas, küsimata selleks kellegi luba.

Veel sarnaseid artikleid


Lilli Jahilo
Foto: Getter Raiend

PILK LAVA TAHA: Lilli Jahilo Kuldnõela kollektsioon

Mõni kollektsioon väärib ka teist, lähemat pilku. Lilli Jahilo tänavune Kuldnõela kollektsioon on Portaili jaoks kindlasti üks neist. Getter Raiendi jäädvustatud backstage-galerii viib meid tagasi Tallinn Fashion Weeki avaõhtu lavatagusesse melusse ning lubab süveneda detailidesse, mille tabamiseks võis jääda moelaval aega napiks.

Tänavuste Kuldnõela nominentide hulka kuulunud Lilli Jahilo pühendas oma värske kollektsiooni kunstnik Merike Estnale, kes on selle elav muusa – naise, ema ja loojana. Pühenduses peitub ka ilus mõte: meie kõrval tegutsevate loojate tähistamiseks ei pea ootama, kuni nende loomingust saab pärand. 

„Mulle tundus oluline austada loojat, kes tegutseb meie kõrval just praegu,” rääkis Lilli, lisades märkimisväärse faktina, et kollektsiooni esemeid on võimalik omavahel kombineerida rohkem kui 7000 eri ilmega tervikuks. “Iga riietusese toimib iseseisva esteetilise avaldusena, mis ajaga ei väsi, vaid muutub kandja isikliku garderoobi ja eluloo osaks. See on kantav kunst, mis tähistab elu, loomise jõudu ja loomulikku naise ilu.”

Liis Plato poolt stiliseeritud tervikut läbib aga Merike Estnast inspireeritud julge kraemotiiv, keha loomulikku anatoomiat järgivad lõiked annavad aga rõivastele sundimatu elegantsi. Iga ese on mõeldud toimima nii omaette kui ka osana pidevalt muutuvast garderoobist.

Tutvu kõnealuse kollektsiooni fotodega galeriis!

Lilli Jahilo moeloominguga saab tutvuda veebipoes lillijahilo.com ning Lilli Jahilo moemajas aadressil Valgevase 13, Tallinn.

Veel sarnaseid artikleid


IRIS JANVIER
Foto: Matthias Veinmann

VAATA, millist kollektsiooni esitles moenädalal IRIS JANVIER

Möödunud neljapäeval, 29. oktoobril esitles kodumaine moemaja IRIS JANVIER Tallinn Fashion Weeki laval oma uut kollektsiooni “WOMAN”. Tugevad siluetid, nihutatud proportsioonid ja rikkalikud tekstuurid moodustasid lummava kollektsiooni, milles täpne rätsepatöö jätab omajagu ruumi ka vabadusele ja ootamatustele.

“Kollektsiooni keskmes on naine, kelle tugevus ja tundlikkus saavad kõrvuti eksisteerida,” tutvustab bränd. “Tema garderoobis kohtuvad maskuliinne rätsepatöö ja sensuaalsus, selge vorm ja pehmus. Kollektsiooni juhtmõte “90% kontrolli, 10% vabadust” väljendub rõivastes, mille läbimõeldud siluetti muudab ootamatu detail, asümmeetriline lõige või nihutatud proportsioon.”

Kollektsiooni kunstiliseks lähtekohaks oli Willem de Kooningi looming ja vormi pideva muutumise idee: vorm sünnib, laguneb ja ehitatakse uuesti üles. IRIS JANVIER tõlgendab seda asümmeetria, kihilisuse ning tuttavate siluettide ümbermõtestamise kaudu. Nii saavad rõivaste arhitektuursed vormid pehmust materjalidest ja keha loomulikust liikumisest.

Moemoärgi sõnul ühendab “WOMAN” jõulise eneseväljenduse ja igapäevase kantavuse. “Need on rõivad naisele, kes otsustab ise, kuidas ta tahab end tunda ja väljendada!”

Vaata kollektsioon oma silmaga üle galeriist, mis valmis Tallinn Fashion Weekil, vahetult enne modellide lavale astumist!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid