“Sunshineland” on Iris Kivisalu teine personaalnäitus. “Vaikust, üksiolemise hetki ning ultraviolettkiirgust täis kaadrid on osa suurest vabast maailmast, milles liikumine on meile siiani tundunud iseenesestmõistetav. Ometigi on see alles uue olemise algus,” kõlab näituse tutvustus. Fragmenteeritud jutustus paneb vaataja oma nahal tundma kauaigatsetud päikese kuuma hingeõhku, hingama sisse mere lõhna ja mõtisklema selle üle, milliseks on tänaseks päevaks igaühe jaoks muutunud vabaduse mõiste…
Iris Kivisalu ise on fotograaf, kes põimib endale omast kerget melanhoolset ja kurblikku maailmatunnetust nii portreedesse, moekunsti, tänavafotograafiasse kui ka dokumentalistikalaadsesse olustikurealismi. Tema varasemad õpingud ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel on tugevalt mõjutanud tema melanhoolse ilu dokumenteerivat stiili, mida tajub vaid talle omastes fotoseeriates. Tema stiil on ajatu, mängides vaataja tajul ning sensoorsetel meeltel, pannes tugevat rõhku detailidele. Lisaks Eesti suurimatele väljaannetele on tema töid avaldanud ka näiteks The Guardian, Der Spiegel, Vogue, Life Framer ja Ignant, samuti Unesco ja Fujitsu väljaanded. 2017. aastal võitis Iris Nikoni rahvusvahelisel portreede ja pulmapiltide võistlusel Grand Prix.
Näitus “Sunshineland” on avatud Fotografiska Tallinna 1. korruse kohvikualas kuni juulikuu lõpuni.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.