Foto: Ellen von Unwerth
Ellen von Unwerth on tuntud saksa fotograaf, kelle fotosilma ees on 30 aasta pikkuse karjääri jooksul poseerinud lõppematu rongkäik staaridest. Kõige olulisem on mängulisus ning fantaasia ja reaalsuse vahelise piiri kustutamine. Nagu režissöör, von Unwerth loob paralleelmaailma, kus on kõik võimalik, jäädes sealjuures alati professionaalseks. Oma esimesed fotod jäädvustas ta enam kui 30 aastat tagasi modellina Aafrikas. Tänaseks on von Unwerth loonud hulgaliselt imetlusväärseid fotosid, üheksa fotoraamatut, pea lugematul hulgal ajakirjade esikaasi, mitmeid projekte filmirežissöörina ning lisaks välja andnud oma rahvusvaheliselt ilmuva ajakirja.
Ikooniline von Unwerth alustas modellina, kuid talle oli vastukarva range ning kontrolliv toon, millega modelle koheldi: “Seisa paigal, ära liiguta.” Seega alustas ta ise oma modellidest sõprade pildistamist, väikese ja lihtsakoelise poiss-sõbra kingitud kaameraga, nautides seda protsessi. Ei läinud kaua kuni von Unwerthi hakkasid fotograafina palkama moedisainerid nagu Katharine Hamnett, ta pildistas suure Guessi kampaania jaoks, avastas toona tundmatu modelli Claudia Schifferi ning oli esimene, kes tõi Vogue’i kaanele Kate Mossi. von Unwerth nimetab end feministiks ning näitab naisi alati tugevatena, mitte kunagi aga habraste rõhutud ohvritena. Ülejäänud on juba moeajalugu.
Näitus “Pühendumus! 30 aastat naiste jäädvustamist” koosneb seeriatest, mis peegeldavad erinevate emotsioonide väljendusviise: armastus, mäng, võim, sugu, iha, kirg ja draama. Väljapanek raputab vaataja maailmataju ja paneb teda uudishimulikult uurima, mis on üleval ja mis all, mis on meeldivalt seksikas ja mis tundub taunitav ning miks on neil nii lõbus? Ükskõik millist seitsmest emotsioonist tema fotod kujutavad, pildid on alati Ellen von Unwerthile omases elavas, energilises, sensuaalses ja sageli ka kerge huumorimaiguga. Lisaks fotodele on võimalik väljapanekul tutvuda ka kunstniku videoloominguga.
“Paljud olukorrad võidavad sellest, kui nendega veidi mängida. Ärge võtke kõike liiga tõsiselt. Selle asemel, et kontrollida, las elu tuleb ise teie juurde. Ma tahan oma fotodesse energiat ja liikumist, sest see ongi elu. Sa ei saa seda kontrollida. See üllatab sind alati, kui sa lased end üllatada, selle asemel, et kogemusi halbadeks või headeks sildistada,” kirjeldab oma loomingut Ellen von Unwerth.
Näitus “Pühendumus! 30 aastat naiste jäädvustamist” on Fotografiska Tallinnas avatud 19. veebruarist 30. maini.
“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson. “Näituse „Hora lupi“ muudab väga eriliseks ka toimumiskoht – tasapisi lagunev Santa Marie delle Penitenti kirik, mis on algusest peale suureks inspiratsiooniks olnud.”
„Eesti jaoks on osalemine Veneetsia kunstibiennaalil oluline võimalus tutvustada meie ainulaadset kunstiskeenet tervele maailmale. See avab uusi uksi riikidevahelisele koostööle, võimaldades kunstnikel luua kontakte ja näidata oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Samuti liidab iga selline suur ettevõtmine ka omavahel inimesi, kelle töö vilju näitusel kõige otsemalt näeme. Seekord on kohal ka erakordselt suur hulk eratoetajaid, kelle usku meie kunstimaailma on südantsoojendav näha,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning eksponeerib inimese loomalikkusest jutustavaid skulptuure.
Sel aastal asub Eesti paviljon muidu avalikkusele suletud Santa Maria delle Penitenti kirikus. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis on Edith Karlsoni loomingule iseloomulikud. Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert.
Vaata esimesi fotosid Eesti paviljonist galeriist!
Prahas sündinud ja Rootsis elanud Kary H. Lasch (1914-1993) oli julge ja avatud looja, kes võitles hetkede eest, mida tabada soovis. Tänu sellele möödus tema karjäär staaride tagatubades, Cannesi filmifestivali kütkestava glamuuri südames ja maailmakuulsate kunstnike seltsis – paikades, kuhu pääsesid vaid valitud. Lasch lähenes oma elukutsele teatava huumoriga, olles vajadusel tõsine, kuid kui olukord seda vähegi lubas, siis lõbus ja absoluutselt pöörane. Nii on Lasch end fotograafia ajalukku talletanud läbi veidruste, tempude ja seikade, mida ainuüksi tema korda suutis saata.
Laschi loomingu keskmes seisab Cannes ühes filmifestivaliga – superstaaridest, režissööridest, ajakirjanikest ja pillavast küllusest koosnev elav organism, mida ilmestasid seiklejad maailma eri paigust. Fotografiskas tuleb esitlusele ligikaudu 75 teost tema fotokogust, mis teevad tagasihüppe Cannesi tähesäras siravasse maailma ning jutustavad erakordseid lugusid võrukaelast fotograafi tegemistest maailmastaaride keskel.
Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul kajastub Laschi fotodel ajastu, mida koheldakse teatava nostalgia, imetleva igatsuse ja tundega, et siis oli kõik võimalik. “Kerge lohakus ja boheemlaslik hoolimatus, elu nautimine ja huumor – need on märksõnad, mis seda näitust kõige paremini iseloomustavad. Seejuures kroonib kõike elegants ja hea maitse, liites fotodel maailma kultuuri ja filmitööstuse, kunstielu ja elukunstnikud. Ennekõike on see näitus aga austusavaldus ühele ääretult põnevale isiksusele, kes jättis meile oma 500 000 teosest koosneva hiiglasliku fotokogu ja hiilgavad lood sellest, kuidas tal õnnestus saada kaamera ette isikud, kes olid paljudele kättesaamatud. Kary lood räägivad sellest, et kui sul on kindel siht silme ees ja uks sinu ees kinni lüüakse, on alati võimalus kasutada teist ust või leida mõni muu loominguline viis oma eesmärk siiski ellu viia,” sõnas Loorents.
Näituse avamisega seonduvalt on publikul võimalik külastada ka eriüritust – 20. aprillil kell 15.00 toimub Fotografiskas erituur Michel Hjorthiga, kes oli Kary H. Laschi lähedane sõber ning on tema arhiivi üks omanikest. Hjorth on näituse avamise puhul Tallinnas ja kohtub Eesti publikuga, et vesta Karyst põnevaid lugusid ning avada näituse telgitaguseid.
Kary H. Laschi näitus jääb avatuks septembrikuu alguseni.
