Eesti paviljoni eestvedamisel käivitati Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalevate riikide ühine digiplatvorm Biennale Pavilions Online (www.biennalepavilions.com), mis annab ülevaate arhitektuurimaailma kõige olulisematest teemadest, koondab infot rahvuspaviljonide näituste kohta ja kus saab osa live-sündmustest ja vestlustest. Hashim Sarkise kureeritud ja algselt aasta eest toimuma pidanud Veneetsia arhitektuuribiennaal teemal „Kuidas me koos elama hakkame?“ („How will we live together?“) avatakse 22. mail.

Digiplatvormi idee algataja Eesti ekspositsiooni komissari ja Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on biennalepavilions.com eesmärk suurendada biennaalist osasaajate arvu ja tõsta rahvuspaviljonide ekspositsioonide väärtust ning nähtavust. „Idee sai alguse Veneetsia biennaalil osalevate riikide ühistest kohtumistest, mis innustas looma ühist virtuaalkanalit kõige aktuaalsemale arhitektuuridiskussioonile. Loodud platvormi kaudu saavad rahvuspaviljonide näitustest ja sündmustest osa ka need, kes Itaaliasse sõita ei saa või vastupidi innustab see taas avanevas maailmas võtma ette reisi, et saada osa sellest suurepärasest arhitektuuri manifestist. Oleme väga tänulikud, et meie initsiatiiv digiplatvormi loomiseks teiste paviljonide poolt soojalt vastu võeti ning sellega on tänaseks liitunud pea kolmandik Veneetsia biennaalil osalevatest riikidest,“ lisab ta.

Üleilmse pandeemia tõttu toimub tänavune Veneetsia arhitektuuribiennaal hübriidsündmusena. Muutunud olukord on julgustanud mitmete osalevate riikide paviljone kaasama publikut senisest erinevatel viisidel. Nii viib suur hulk osalevatest riikidest avamisnädalal 2021. aasta mais läbi online-avamisi või hübriidsündmusi ning jätkab suvel ja sügisel arutelude, seminaride jm ürituste korraldamist internetis. Biennalepavilions.com koondab kõik ettevõtmises osalevate rahvuspaviljonide veebisündmused ühtsele veebilehele, mis küll ei asenda füüsilisel kujul toimuvat põhisündmust, kuid suurendab selle mõjukust.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.