Homme, 9. detsembril kell 18.00 avatakse Telliskivi Loomelinnaku galeriis Lilli-Krõõt Repnau näitus “Feministlikud utoopiad”.

“Feministlikud utoopiad” on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele artiklisarjale, mis ilmus 2020.-2021. aasta jooksul kokku 11 artikli näol. Näitus koosneb artikleid saatvatest piltidest, mängulistest ulmadest ning ka uutest utoopiatest, mis on saanud inspiratsiooni 2021. aasta novembris Feministeeriumi korraldatud Tallinna feministlikust foorumist.

Kirjutatud utoopiad kajastavad alternatiivseid unistusi võimalikest tulevikuvisioonidest, kuid samal ajal annavad need kujutlused mitmekülgseid peegeldusi ka tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid küsimusi arutasid oma artiklites Kadi Viik, Raili Marling, Laura Vilbiks, Jüri Kolk, Sara Arumetsa, Rebeka Põldsam, Andris Feldmanis, Kadri Aavik, Sveta Grigorjeva, Redi Koobak ja Margus Ott.

“Alustasin artiklisarja visualiseerimisega 2020. aasta kevadel, mil olude sunnil sai joonistamisest minu esmane loominguline vahend. Minu jaoks on olnud põnev ja jõustav neid utoopilisi tekste lugeda,” kirjeldab Repnau. “Olen nõus artikli “Naine ja utoopia, feministlik utoopia” autori Raili Marlinguga, et oluline on aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas võiks olla teisiti. Marling leiab, et düstoopiaid, kus naised on taandatud sünnitusmasinateks, on ilmunud ridamisi just viimase kümne aasta jooksul ning praeguses poliitilises olukorras on tõenäoline, et nende arv suureneb veelgi. Just seetõttu on oluline leida üles utoopilisi perspektiive ning mõelda, kuidas me saaksime elada teisiti,” ütleb Repnau.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 9. detsembril kell 18.00 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones (Telliskivi 60a/1). Väljapanek jätkub galerii teises hoones (Telliskivi 60a/2) ja on avatud 9. jaanuarini 2022. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.