Foto: Bianka Soe
“Feministlikud utoopiad” on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele artiklisarjale, mis ilmus 2020.-2021. aasta jooksul kokku 11 artikli näol. Näitus koosneb artikleid saatvatest piltidest, mängulistest ulmadest ning ka uutest utoopiatest, mis on saanud inspiratsiooni 2021. aasta novembris Feministeeriumi korraldatud Tallinna feministlikust foorumist.
Kirjutatud utoopiad kajastavad alternatiivseid unistusi võimalikest tulevikuvisioonidest, kuid samal ajal annavad need kujutlused mitmekülgseid peegeldusi ka tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid küsimusi arutasid oma artiklites Kadi Viik, Raili Marling, Laura Vilbiks, Jüri Kolk, Sara Arumetsa, Rebeka Põldsam, Andris Feldmanis, Kadri Aavik, Sveta Grigorjeva, Redi Koobak ja Margus Ott.
“Alustasin artiklisarja visualiseerimisega 2020. aasta kevadel, mil olude sunnil sai joonistamisest minu esmane loominguline vahend. Minu jaoks on olnud põnev ja jõustav neid utoopilisi tekste lugeda,” kirjeldab Repnau. “Olen nõus artikli “Naine ja utoopia, feministlik utoopia” autori Raili Marlinguga, et oluline on aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas võiks olla teisiti. Marling leiab, et düstoopiaid, kus naised on taandatud sünnitusmasinateks, on ilmunud ridamisi just viimase kümne aasta jooksul ning praeguses poliitilises olukorras on tõenäoline, et nende arv suureneb veelgi. Just seetõttu on oluline leida üles utoopilisi perspektiive ning mõelda, kuidas me saaksime elada teisiti,” ütleb Repnau.
Näituse avamine toimub neljapäeval, 9. detsembril kell 18.00 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones (Telliskivi 60a/1). Väljapanek jätkub galerii teises hoones (Telliskivi 60a/2) ja on avatud 9. jaanuarini 2022.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
