Foto: Bianka Soe
“Feministlikud utoopiad” on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele artiklisarjale, mis ilmus 2020.-2021. aasta jooksul kokku 11 artikli näol. Näitus koosneb artikleid saatvatest piltidest, mängulistest ulmadest ning ka uutest utoopiatest, mis on saanud inspiratsiooni 2021. aasta novembris Feministeeriumi korraldatud Tallinna feministlikust foorumist.
Kirjutatud utoopiad kajastavad alternatiivseid unistusi võimalikest tulevikuvisioonidest, kuid samal ajal annavad need kujutlused mitmekülgseid peegeldusi ka tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid küsimusi arutasid oma artiklites Kadi Viik, Raili Marling, Laura Vilbiks, Jüri Kolk, Sara Arumetsa, Rebeka Põldsam, Andris Feldmanis, Kadri Aavik, Sveta Grigorjeva, Redi Koobak ja Margus Ott.
“Alustasin artiklisarja visualiseerimisega 2020. aasta kevadel, mil olude sunnil sai joonistamisest minu esmane loominguline vahend. Minu jaoks on olnud põnev ja jõustav neid utoopilisi tekste lugeda,” kirjeldab Repnau. “Olen nõus artikli “Naine ja utoopia, feministlik utoopia” autori Raili Marlinguga, et oluline on aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas võiks olla teisiti. Marling leiab, et düstoopiaid, kus naised on taandatud sünnitusmasinateks, on ilmunud ridamisi just viimase kümne aasta jooksul ning praeguses poliitilises olukorras on tõenäoline, et nende arv suureneb veelgi. Just seetõttu on oluline leida üles utoopilisi perspektiive ning mõelda, kuidas me saaksime elada teisiti,” ütleb Repnau.
Näituse avamine toimub neljapäeval, 9. detsembril kell 18.00 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones (Telliskivi 60a/1). Väljapanek jätkub galerii teises hoones (Telliskivi 60a/2) ja on avatud 9. jaanuarini 2022.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.
