Tartu 2024 tähistab 100 aasta möödumist sürrealistliku kirjandus- ja kunstivoolu sünnist Eesti kontekstis mastaapse näitusesarjaga. Kokku on Tartus Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta vältel võimalik külastada koguni nelja sürrealismi-teemalist näitust.

Kultuuripealinna loovjuhi Kati Torpi sõnul on sürrealism kunstiajaloos üks märkimisväärsemaid kunstivoole, mida teavad ja tunnevad kõik. “Mitte kõik kunstivoolud ei jää ajas nii jõuliselt püsima kui see on õnnestunud sürrealismil. Täna, sada aastat hiljem on maailmas huvi sürrealismi vastu suur, mida lisaks Euroopa kultuuripealinna programmile Tartus näitavad ka arvukad sürrealismile pühendatud näitused mujal Euroopas,” toob loovjuht välja.

Esimesed kolm sürrealismi manifesti sajandale aastapäevale pühendatud näitust on avati laupäeval, 16. märtsil Tartu Kunstimuuseumis. Nende seas on võimalik Tartus näha esimest korda Kris Lemsalu isikunäitust „DONATELLA. Elukeeris,”  kus on eksponeeritud tõlgendus igavesse suudlusse jäätunud purskkaevust ja valik värsketest joonistustest. Veel on Lemsalult väljas mõned installatsioonid ta varasemast loomingust. Lemsalu sõnul räägib ta näitus “DONATELLA. Elukeeris” sõprusest, kurbusest ja armastusest. “Lisaks toimub filmi “Old Piano” esilinastus, mis sündis koostöös Johanna Ulfsakiga,” toob kunstnik välja.

Tartu Kunstimuuseumis saab  käia ka karikatuuri radadel. Näitus  “Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel” võtab kokku, kuidas nõukogudeaegse tegelikkuse absurdist sündis Eesti sürrealism. Eraldi pööratakse rõhku 1980. aasta Tallinfilmi sürrealistidele ja 70ndate algul Tartu Ülikoolis koondunud noorte karikaturistide kollektiivi NAKS loomingule.

Näitusesarja kolmas väljapanek „Ilmar Malin. Igaviku hõõg” on pühendatud Eesti klassikale ja toob vaatajani valiku teoseid Eesti esisürrealisti iseäraliku käekirjaga loomingust. Lisaks kunstniku tuntumatele maalidele pakub näitus võimalust tutvuda teostega, mida pole varem avalikult eksponeeritud.

Tartu Kunstimuuseumi juhi Joanna Hoffmanni sõnul tipneb sürrealismi manifesti sajandat tähtpäeva tähistav kunstikevad  4. aprillil ERMis avatava suurejoonelise rahvusvahelise näitusega „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood …“.  Kesk-Euroopa sürrealistlikule kunstile keskenduv näitus avatakse koostöös Praha Rahvusgaleriiga.

Vaata fotosid kolmiknäituse avamisest galeriis!

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kaubamaja 65. juubeli puhul on ehtedisainer Sigrid Kuusk loonud kollektsiooni nimega “Timeline/Ajajoon”, mis on kui poeetiline austusavaldus ajale ja selle möödumisele. 4. septembril toimus sel puhul Kaubamajas pidulik sündmus, mis tõi kokku moe- ja disainihuvilised, avaliku elu tegelased ning pikaajalised Kaubamaja partnerid.

Kaubamaja turundusdirektori Britta Ratase sõnul on Kaubamaja läbi ajaloo olnud Eesti disaini ja kunsti suurtoetaja ning käesolevas väärikas koostöös said need kaks märksõna tänu Sigrid Kuusele kokku. „On ütlemata suur rõõm esitleda nii unikaalselt ehtekollektsiooni, mis loodud mõeldes just Kaubamajale. Sigrid leidis sümbioosi ajaloolise väärikuse ja tänapäevase modernsuse vahel ning tänu sellele on tema loodud kollektsioon ajatu. See võiks olla ehtepärand, mida edasi kanda põlvest põlve,“ rääkis Ratas.

Uus ehtekollektsioon toob endaga fluiidseid, voolavaid vorme. On pärleid, on hematiiti. Materjalina kasutas Sigrid enamasti hõbedat ja kullatud hõbedat. Kollektsioonis on esindatud nii kõrvarõngad, ear cuff, sõrmused, prossid kui ka kaelakeed. Viimastega innustab Sigrid ehet mänguliselt kanda – näiteks sättida kee ka käevõruks. Uus kollektsioon on mitmekesine, pakkudes nii statement-esemeid kui ka lihtsamaid igapäevaseid ehteid.

„Me ei saa aega peatada, ent saame talle tähenduse anda. Selle kollektsiooni loomine oli minu viis mõtestada aega mitte kui selle kadumisena, vaid kogunemisena,” jagas oma mõtteid Sigrid Kuusk, lisades, et kollektsioon räägibki sellest, kuidas meie isiklikud ja ühised lood kihistuvad ja voolavad. “Ehted saavad olla üks viis elu tähistamiseks ja märkamiseks. Iga hetk väärib jäädvustamist – ka siis, kui see möödub vaikselt. Kaubamaja on olnud osa Eesti inimeste ajajoonest juba 65 aastat – koht, kust on läbi käinud põlvkonnad, ja kus mälestused saavad ruumi. Mul oli au luua midagi, mis tähistab mitte ainult seda teekonda, vaid ka Eesti disaini elujõulisust.“

Vaata, kuidas tähistati kollektsiooni inspireeriva õhtuga Kaubamaja Naistemaailmas galeriis!