21. märtsil Kai kunstikeskuses avataval näitusel “Lahtivõetud vaade” uurivad eesti kunstniku Paul Kuimeti ja norra kunstniku Magnhild Øen Nordahli uued ja hiljutised teosed visuaalse representatsiooni ning ruumide ja objektide vahetu kogemuse vahelist suhet. Näituse kuraator on Anthea Buys.

Näituse pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul funktsionaalse objekti, tööriista või masina erinevad osad on kujutatud nähtavana, et näidata, kuidas neid tuleks kokku panna. Lahtivõtmine ümberkujundamise eesmärgil on ka näituse keskne metafoor.

“Lahtivõetud vaade” esitleb kahte paralleelset, kuid omavahel ristuvat kunstilist uurimust: Kuimeti uued analoogsed foto- ja filmiteosed võtavad lähtekohaks käsitsi joonistatud eluruumide arhitektuuriplaanid. Need joonised muunduvad läbi objektiivipõhise vaatamise ja selle materiaalsete väljundite – läbi sügavate fotopindade ja 16 mm filmi iseloomuliku materiaalsuse.

Nordahli skulptuurid käsitlevad samuti materiaalse ja visuaalse tõlke rännakuid, tema praktika on korraga nii uurimuspõhine kui kehastunud. Näitusel eksponeeritud teosed vaatlevad, kuidas me kogeme objekte, mis on läbinud digitaalseid ja füüsilisi muutusi, mis omakorda viivad muutusteni vormis, funktsioonis ja kultuurilises tähenduses. Kahe sügavalt tervikliku praktika kõrvutamine näitusel “Lahtivõetud vaade” viitab olulisele seosele skaala, kujundiloome, materiaalsuse, kehastumuse ja taju vahel.

„Lahtivõetud vaade“ on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026. Uuri lisa kai.center.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.