Sofia Haapamäki omandas bakalaureusekraadi Helsingi Kunstiülikoolist Uniarts ja jätkab sealsamas magistriõpinguid. Ta kaasab maali, graafika ja interaktiivse installatsiooni kõrval oma praktikasse ka muid eksperimentaalseid meetodeid, millega ta uurib inimeste vahelisi suhteid. Haapamäki võidutöö “Koopiad” kujutab endast vaatajate kehaskaneeringute projektsioone 3D galeriiruumis, mis võimaldab vaadata ennast kõrvalseisja pilguga, justkui koopiat. Teos kogus ülikooli lõpunäitusel nelja nädala jooksul 2500 vaatajat, millest viimasel päeval rändas virtuaalgaleriis ringi 121 koopiat. Tänaseks on see koos kõikide modellidega talletatud arhiivi.
Peapreemia kategoorias sai žürii äramärkimise osaliseks Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud Katrin Enni heliinstallatsioon “Vasepalavik”. Parima noore maalikunstniku auhinna tiitli pälvis žürii otsusel Madara Kvēpa Läti Kunstiakadeemiast ja ära märgiti ka Monika Radžiūnaitė Vilniuse Kunstiakadeemiast.
Traditsiooniliselt oli võimalus ka publikul valida oma lemmik osaledes 15. novembrist 5. detsembrini kestnud veebihääletusel. Tänavu osutus selleks Amanda Krumina oma tööga “I’m on the goat”, mis kogus 80 häält 1695 hääle seast. Fotografiska Tallinn andis välja eripreemia, muuseumi aastapääsme, mille pälvis Stina Isabel Gavrilin videprojektsiooni “Morning. I’m going to lose my mind” (“Hommik. Ma kaotan mõistuse”) eest.
Peaauhinna laureaat pälvib rahalise auhinna summas 2000 eurot, maalipreemia auhinnafond on 1000 eurot ning publiku lemmik pälvib 500 eurose rahalise preemia. Konkursi rahvusvahelisse žüriisse kuulusid 2021. aastal Anne Klontz (USA/Sweden Konstfack), Katerina Gregors (Kreeka Kaasaegse Kunsti Muuseum), Simonas Kuliešis (Vilniuse Kunstiakadeemia), Andris Vitolinš (Läti Kunstiakadeemia), Andra Orn (NOAR.eu), Pire Sova (Eesti Kunstiakadeemia), Harri Monni (Helsinki Uniarts).
Aastal 2016 algatatud Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada noori talente nende kunstniku teekonna alguses ja pakkuda nii kunstihuvilistele kui ka professionaalidele paremat võimalust noorte talentide avastamiseks. Konkurss koondab kokku nelja kunstiülikooli (Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiülikool Uniarts) bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate lõputööd NBYAA.eu keskkonda, tutvustab lõpunäitusi ning toob rahvusvahelist tähelepanu karjääri alustavatele koolilõpetajatele.
„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”
Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).
Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.
Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).
Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.
Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award
Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.
Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,” selgitas Maasik.
Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.
Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.
Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi.