Foto: BRUNO 2020 nominent – joogiklaas Egg
Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd. Suureks üllatajaks oli Teenusedisaini kategooria, kus paistis positiivselt silma teenusedisaini kaasamine äriarendusse terviklike teenusekontseptsioonide loomisel ja rakendamisel. Samuti võib täheldada tõusvat trendi teenusedisaini kasutamisel avalikus sektoris, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
Geroli Peedu, Teenusedisaini žürii esimees, kommenteerib selleaastaseid Teenusedisaini kategooriasse pürgijaid järgmiselt: “Esitatud tööde suur hulk näitab, et teenusedisain on leidnud oma koha Eesti disainimaastikul ning viimastel aastatel on selle rakendmine edenenud jõudsalt, nii äriarenduses kui avaliku sektori innovatsioonis. Hea on ka tõdeda, et esmakordselt näeme eksperimendipõhiste disainimeetodite rakendamist avalikus sektoris, sooviga katsetada uutmoodi teenuse toimimist “live” keskkonnas – see võiks julgustada ka teisi teenuse-arendajaid rohkem ekperimenteerima ja agiilselt lähenema teenusearendusele,” lisab Peedu.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi juhataja, Kai Lobjakase sõnul on tal eelkõige hea meel uute Disainiauhindade kategooriate üle (Disainimuutja, Aasta Disainitegu), mis annavad kinnitust Eesti disainivälja laienemisest ning avavad võimaluse disainis peituva potentsiaali rakendamisest kohalikus kontekstis senisest laiemalt rääkida ning seda juba täna olemasolevate, küll väheste kuid heade näidete varal. ‘‘Hea on näha koostööd avaliku sektoriga – selle fookuse kaudu saab disaini mõjuväli märkmisväärselt laieneda. Uued initsiatiivid, algatused ja eksperimendid, erinevate ekspertiiside kaasamisel kriitilise mõtlemise rakendamine ning seeläbi võimaluste loomine ja võimalike lahenduste katsetamine o n sama olulised kui suurepäraselt toimivad lahendused, ‘‘ rõhutab Lobjakas.
Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda Eesti Disainiauhinnad 2020 kodulehel: eestidisainiauhinnad.ee/uudised/eda-2020-nominendid.
Arvestades praeguseid turbulentseid aegu, siis sel aastal toimub Eesti Disainiauhinnad 2020 jagamine 18. septembril hübriidsündmusena, kus ühendatakse auhindade jagamiseks virtuaalne ja füüsiline ruum. Kes soovib, saab vaadata auhindade jagamist kodus diivanil, büroos või stuudios, aga Disainiöö raames on kõik huvilised oodatud ka 18. septembri õhtul Põhjala angaaridesse Eesti Disainiauhinnad 2020 ühisvaatamisele, kus on võimalik tutvuda ka BRUNO näitusega.
Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist 5. oktoobrini. Erinevalt varasematest aastatest, rändab näitus edasi ka Võrru, Tartusse, Pärnusse ja Narva. 14.-17. septembril toimuvad disaineritele ka erialased seminarid ja workshop’id, mida viivad läbi vastava valdkonna tipptasemel spetsialistid.
Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”
Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.
Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.
Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2.
Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.
Tutvu programmiga siin!
Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.
Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni
Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.
Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”
NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.
Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon
Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.
Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”
Kuldse kesktee otsingul
Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.
Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.
Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.
Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.
