Foto: Annika Metsla
Veronika Kivisilla „Kuni armastus peale tuleb” ja „Salutatio!”
Veronika Kivisilla proosakogumik „Kuni armastus peale tuleb” ja luulekogu „Salutatio!” sobivad lugemiseks nii eraldiseisvalt kui ka koos, segamini. Autori luulestiil on jutustav, sisekaemuslik ja naerutav. Sama lugu on tema proosatekstidega. Kivisilla oskab märgata hetki enda ümber ja need kirja panna nii, et käigust toidupoodi saab suurepärane lugu või vestlusest sõbraga luuletus.
Pimedaks ajaks üks stiilinäide:
Terve öö täiskuuvalgel
maalisin tonte
ma joonistan kohutavalt
kuid see tuleb tontide puhul
ainult kasuks
(Olgu öeldud, et tegu on ainult osaga luuletusest – kuidas edasi, see selgub juba raamatus „Salutatio!”)
Giedra Radvilavičiūtė „Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte”
Giedra Radvilavičiūtė lood mängivad autobiograafia ja väljamõeldise piiril. Autor segab süžees elemente oma elust, et seejärel lugejale selgelt märku anda, et ta ei usuks kõike, mida loeb. Näiteks loos „Pikk jalutuskäik lühikesel muulil” helistab kirjanikust minategelasele kirjastaja, kes tahab avaldada romaani, millest too oma essees kirjutas. Autor vastab selle peale: „Veel ühes essees kirjutasin, et sõbranna tassib mind kassipuuris vanalinna kohvi jooma.”
Kogumikku „Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte” tasub doseerida mõõdukalt, sest on oht, et loed selle ühe hingetõmbega läbi. Ja siis on kahju, et otsa sai. Tekstid on tundlikud, valusad ja humoorikad.
Urmas Vadi „Elu mõttetusest”
Kogu aeg tuleb nutt peale.
Sissekanded Pettunud inimeste küla kroonikult:
Meie maja Karl, kes aknal passib (peamiselt naisi). Kadri, kellele võõra maa elu kuidagi päris ei tundunud. Lapsed, kes pärast kõiki neid aastaid trennides käimist isegi mitte sportlasteks pole saanud. Astrid ja Egon, kes käisid pulmas, kus neile midagi vaja ei olnud.
Jaburad ja elulised, naljakad ja kurvad lood elust enesest. Kroonika ikkagi, Vadi vimkaga.
Paus kannab.
Kristel Vilbaste, Ain Raal „Eesti ravimtaimed 2”
Ilus ja tark abimees looduses liikujale ja vanade eestlaste looduslike ravivõimalustega tutvumiseks. Raamatus tutvustatakse põhjalikult 40 Eesti ravimtaime, mille juurde käivad ka õige vanad raviretseptid. Lisaks antakse ülevaade iga taime nüüdisaegsetest tõenduspõhistest kasutusviisidest, droogi keemilisest koostisest ja toimetest, kogumisest, kuivatamisest ja säilitamisest. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega.
Marjane Satrapi „Embroideries”
See graafiline romaan tõstab saladuseloori Iraani naiste seksielult. Meeletult naljakas, irooniline ja värske lähenemisega (tabu)teemadele. Tee joomise kõrvale võetakse naiste ringis arutamiseks teemad nagu, kuidas teeselda oma süütust, kuidas põgeneda vanemate korraldatud abielust, kuidas nautida plastilise kirurgia imesid ja palju muud.
Naistelt naistele nipid, trikid ja õpetused.
Raamatupood Puänt asub Telliskivi ostutänaval, aadressil Telliskivi 60A/1.
Kuigi Murphy võttis sihiks kujutada ekraanil John F. Kennedy Jr.-i ja Carolyn Bessette Kennedy suhet, jutustades kõigest alates nende kurameerimisest 1990ndate alguses kuni nende laialdaselt kajastatud abieluni kümnendi teises pooles, siis moemaailm on algusest peale keskendunud ühele – Carolyni stiilile, mida võib olla küll lihtne kirjeldada, kuid keeruline tõeliselt tabada. Just see 90ndate minimalism, millega naine moeajalukku on läinud, toimib tänases moes nagu antidoodina üleväsinud trendimasinale. See on ka põhjus, miks moeringkond ei paista saavat CBK-st küllalt.
Pärast paari traagilist hukku 1999. aastal on nende mälestuseks avaldatud lugematul hulgal raamatuid ja biograafiaid, millest paljud on kirjutanud mõned nende kõige lähedasemad sõbrad. Portail valis välja kolm raamatut, mis keskenduvad Carolynile ja avavad just nimelt CBK fenomeni – sealhulgas ka just selle raamatu, mis inspireeris “Love Story” sarja.
“Once Upon a Time: The Captivating Life of Carolyn Bessette Kennedy”, Elizabeth Beller
Kakskümmend viis aastat pärast Carolyn Bessette Kennedy surma avaldas ajakirjanik Elizabeth Beller esimese suurema biograafia, mis keskendus eelkõige Carolynile endale. “Once Upon a Time” lõikab läbi mütoloogiast, mis kujutab Calvin Kleini pressiesindajat tühise ja külmana. Selle asemel esitab Beller mitmetahulise portree tugevast naisest, kes paisati enneolematusse kuulsusesse. Just see raamat sai ka “Love Story” üheks lähteimpulsiks.
“CBK: Carolyn Bessette Kennedy: A Life in Fashion”, Sunita Kumar Nair
Loomulikult väärib Carolyn Bessette Kennedy stiil omaette moepiiblit! Moeloovjuht ja sarja “Love Story” stiilikonsultant Sunita Kumar Nair võttis selle eesmärgi teoks selle kohvilauaraamatu kaudu. Edward Enninful OBE kirjutatud eessõna ja Gabriela Hearsti sissejuhatusega jälgib Nair CBK garderoobi ajatut loogikat ja mõju – miks need siluetid, toonid ja proportsioonid töötavad ka täna, ilma et peaksid karjuma.
View this post on Instagram
“Fairy Tale Interrupted: A Memoir of Life, Love, and Loss”, RoseMarie Terenzio
JFK Jr. endise assistendi mälestuslik pilk, mis nihutab fookuse tabloidikihist isiklikumale tasandile. Terenzio ei kirjelda paari mitte distantsilt või tagantjärele müüti üles ehitades, vaid inimesena, kes oli nende igapäevaelule päriselt lähedal. Just seetõttu on Terenzio vaatenurk väärtuslik – ta nägi, kuidas avalikkuse ette jõudnud kujund ja eraelu tegelikkus sageli ei kattunud. Tema meenutustes tulevad esile küljed, mis pressifotodelt ja kõmu-uudistest kipuvad kaduma: John F. Kennedy Jr.-i huumor ja kohati poisilik kohmakus, Carolyni vaoshoitud tundlikkus, ning mõlema võime olla üllatavalt soojad ja helded ka siis, kui nende ümber käis pidev tähelepanumüra. Terenzio oli üks neist vähestest inimestest, kes liikus nende kõrval siis, kui kaamerad ära pandi – ja just see teeb raamatu usutavaks vastukaaluks muinasjuttudele, mida avalikkus neile sageli külge projitseeris.
“Lugemine on kõige odavam ja mugavam viis mööda maailma ringi reisida ja iga raamatusõber teab, mis tunne on ühelt vägevalt lugemistripilt siseneda oma kodupoodi šampooni või hambapastat ostma – päris sürreaalne,” sõnab autor Andreas Kübar lisades, et “See ilus armastuslugu…” sõidabki seesuguste sürreaalsete momentide tuules ja seda võiks nimetada kaasaegseks seikluslooks, milles üksikud saared on asendunud korterite, hullumajade ja LuxExpressidega, piiritu ookeani asemel on kurbus, salajaste aardelaegaste asemel tegelaste väikesed unistused. “Kirjutama asudes teadsin, et sellest tuleb üks äärmiselt naljakas, kurb ja müstiline asi ja nende kolme märksõna vaheldumisel see ilus armastuslugu kestabki. Usun, et lugeja saab sellega omajagu trippida, kindlasti naerda, vahest veidi nutta ja hiljem ilusamana eluga edasi minna. Olgu öeldud, et ilu ja armastuse valemit romaanis ei avaldata. Küll aga saab nippe hullumajast põgenemiseks ja alkoholi maha jätmiseks, kui kunagi peaks vaja minema.”
Andreas Kübar on oma kirjanikuteel astunud paar esimest sammu ja proovinud viisakamate kausside asemel ilusatesse ämbritesse astuda. Tema tekstid on jõudnud “Värske Rõhu” ja “Eesti novelli” kaante vahele. Teatritekstidena on Kübara kirjutatut mängitud Elektron.arti, Tallinna Linnateatri, Tartu Uue Teatri ja VAT Teatri lavalaudadel. Igakuiselt kirjutab Kübar Müürilehe huumorirubriiki ja ennekõike peab ennast humoristiks, kelle sundimatu omadus on koleduses leida ilu ja traagikas nalja. Tema esikromaan on mõeldud lugejale, kes teab, et kõik on võimalik ja et ilu nägemist koolis ei õpetata.
Raamatu on toimetanud Maria Veske ja Anett Pillmann, kujundanud ja küljendanud Ran-Re Reimann, illustreerinud Luca Putz.
