Mitte kaugel Rumeenia piirist asub tilluke nimeta küla, kus nimeta poiss päevast päeva jälgib ja talletab oma pere katsumusi. Nagu enamik külaelanikke, elab ka tema pere talumatus puuduses, kuid lisaks on nemad tõrjutud, kuna isa on juudi päritolu ja ema päritoluperekond tembeldatud kulakuteks, kel olid liiga soojad suhted fašistliku Horthy režiimiga. Lapselikust siirusest kantud tähelepanekud vahelduvad erinevate jutustajahäältega: purjus isa sõimuvalingute, ema lootusetuse, tahumatu tädi valimatult väljapaisatud nilbuste ja vanavanemate kohati lüüriliste lugudega. See ei ole üksnes ühe perekonna lugu, vaid kirjeldab Ungari psüühilisi ja füüsilisi traumasid maailmasõdade tagajärjel. Väga realistliku ja kohati naturalistliku romaani aines põhineb suurel määral kirjaniku mälestustel oma lapsepõlvest.
Szilárd Borbélyd peetakse Ungaris esimese kommunismijärgse põlvkonna üheks olulisemaks autoriks. Ta oli kirjandusteadlane, -kriitik, luuletaja, tõlkija, esseist ning õpetas Debreceni ülikoolis vanemat Ungari kirjandust. Kogu ta elule ja loomingule vajutus tugeva pitseri üleskasvamine ääretus vaesuses ning ta vanemaid tabanud röövmõrv 2000. aasta jõulude eel. Viimasest on ta kirjutanud novelli „Ühe kuriteo kõrvalliinid“, mida Lauri Eesmaa tõlkes saab lugeda kogumikust „Maailma novell“ (2024, MTÜ Eesti Jutt). Trauma, kehalisus, mälu ja kaotus on teemad, mis läbivad ta teoseid pideva joonena.
Raamatu on toimetanud Reet Klettenberg ja kujundanud Einike Soosaar. Uuri lisa puant.ee.
Joni Mitchelli on püütud tema karjääri jooksul korduvalt määratleda. Kui teda nimetati nais-Bob-Dylaniks, küsis ta vastu, miks ei nimetata kedagi mees-Joni-Mitchelliks. Ka iseenda loomingulisele identiteedile lähenes ta omal moel: ennekõike pidas Mitchell end maalikunstnikuks, kelle elu asjaolud olid muusika juurde toonud.
Sama isepäine hääl kannab raamatut „Sõnajõgi. Joni Mitchell BBC-s“, mille on kokku pannud BBC ajakirjanik Tom Hagler. Raadio- ja teleintervjuud, kontserdisalvestused ning kohal viibinud inimeste meenutused avavad Mitchelli elu ja loomingu pöördelisi hetki. Nii kujuneb portree artistist, kelle loomingulised otsingud ja isiklikud kogemused on olnud lahutamatult seotud.
Raamatu on eesti keelde tõlkinud ja kirjastanud Piret Reinson. “See on üks neist raamatutest, mis jääb pärast lugemist kauaks kummitama,” sõnab Reinson. “See paneb elu vaatama teise nurga alt, analüüsima oma valikuid ning annab kummalisel kombel jõudu rohkem pingutada ja paremaks inimeseks saada. See on elamus nii neile, kes tunnevad Jonit eelkõige tema muusika kaudu, kui ka neile, keda paeluvad erakordsete inimeste erakordsed kujunemislood. Ja võib-olla kõige enam on see lugu sellest, kuidas jääda iseendaks, ükskõik kui palju inimesed sinu ümber üritavad sulle öelda, kes sa olema peaksid”.
Raamatu esitlus toimub 26. novembril kell 17.30 Viru Keskuse Rahva Raamatus. Eia Uue juhtimisel vestlevad raamatust tõlkija Piret Reinson ja muusik Liisi Koikson.
Tänaseks seitse täispikka plaati avaldanud ning kümneid lavasid raputanud muusik ja luuletaja EiK on tuntud eeskätt just oma tabavate laulutekstide poolest, käsitledes läbi teesklematu mängulisuse ja iroonia, looduspiltide ja aastaringide Eesti uue põlvkonna kasvuvalusid. Nüüd on lõpuks võimalik kogeda EiKi tekste ka paberile trükituna.
Värskelt ilmunud debüütkogust leiab nii juba tuhandetesse südametesse lauldud värsid kui avaldamata sahtlimaterjali. “Viimaste aastate paremik sai lõpuks ometi kaante vahele ja sealt see enam välja ei pääse! Olen seda hetke viimased kaksteist aastat oodanud, kuna eesti keelel ja sõnadel on mu loomingus keskne roll,” kommenteerib EiK raamatu saamislugu. “Tahes-tahtmata jutustavad need tekstid suuresti üleskasvamisest ja mingist seletamatust üksinduse-üksilduse tundest, mis mu põlvkonda saadab. Igaüks oma inforuumis, sageli päris oma “kambata”, meeletu kiirusega muutuvas maailmas, kus justkui on kõik mugavam kui eales varem, aga samas ebakindel, eelarvamuslik, õnnetukstegev. Samal ajal üritan ikka olla lollilt optimistlik – mis edasi, see alles selgineb!”
Kogumiku on toimetanud Helena Läks ja kujundanud Triinu Kööba, välja andnud kirjastus Puänt.